Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

teisipäev, veebruar 07, 2006

Mõnus ilm on väljas täna - ei tunne oma varbaid, nina on jääs ja sõrmed ei liigu. Külm on, aga lumi krudiseb mõnusalt, mulle meeldib kui lumi krudiseb ja kui päike paistab.
Mulle meeldib koolis käia, kohe väga meeldib. Ma mõtlen hirmujudinatega sellele, et järgmisel aastal on jälle üks viimane aasta. Kui mul oleks võimalik, siis käiksin elu lõpuni koolis (ülikoolis loomulikult, keskkooli küll enam tagasi ei tahaks). Nii palju huvitavaid erialasid on võimalik õppida, aga palju peab raha olema. Kui nüüd kokku arvutada, siis ma olen oma elus juba 3 kooli lõpetanud ja neljas on praegu käsil.(Ja kui mitte arvestada algkooli ja põhikooli lihtsalt keskkooli osana, vaid ka iseseisvate koolidena, siis on mul lausa 5 kooli lõpetatud :D). Vähe, ma tahksin veel! Ma olen kogu aeg öelnud, et ma käin koolis praegu teadmiste pärast (mind tõesti huvitab see, mida ma õpin ja need ained, mis mind vähem huvitavad, teen ka halvemini), mitte hinnete pärast, aga eelmisel semestril ma nagu murdsin oma sõna - käisin morfoloogia C-d B-ks parandamas :D Lollakas, aga mis teha, iga inimene annab kord järele.