Kultuurilaks

Mul vedeleb laual praegu üle 700 lehekülje värskeid kultuuriajakirju - erinevad numbrid Akadeemiat, Keelt ja Kirjandust, Loomingut ja Värsket Rõhku. Üritan ennast harida, sest olgem ausad, viimane aasta koolis oli nii kreisi, et ajakirjade lugemine ei tulnud mõttessegi. Leht tuli ka postkasti ainult moe pärast, sest suurem osa ajalehti maandusid lihtsalt laua alla hunnikusse ja kui sinna enam ei mahtunud, siis prügikasti. Sirpi üritasin ikka iga nädal lugeda, aga no ajakirju tõesti ei jõudnud.
Nüüd seisavad ees sisseastumiseksamid ja mulle tundub, et nendeks tuleks korralikult valmistuda (kuhu siis suvi jääb???). Igatahes, suur segadus mu sees hakkab üle minema, jõuan vaikselt selgusele, et mul on vaja teha midagi ainult minu enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks, mitte maailma jaoks, mitte mille iganes jaoks, vaid ainult mu enda jaoks (tuul?). Ja just täpselt seda ma nüüd teengi - proovin teha ära sisseastumiseksami, et saada õppima maailma kõige mõttetumat eriala (mhmh, väga paljud arvavad nii, ma ise loomulikult mitte). Mu kõige suurem hirm on see, et ma ei saa hakkama, aga õnneks hakkab see hirm tasapisi üle minema, sest tegelikult on maailmas veel umbes miljon asja, mida ma teha tahaksin ja peaksingi tegema.

Aga nüüd poen oma kultuuriportsuga teki alla ja hakkan seda sisse ahmima :P. Enne ajakirjade juurde asumist tuleb veel Turgenevi "Isad ja pojad" läbi saada, et järgmisel nädalal etendust vaadates saaks raamatuga paralleele tõmmata.