Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

pühapäev, jaanuar 25, 2009

Lumi on lahe


Lapselikkus on üks neist toredatest omadustest, mida täiskasvanud tööd rügavad inimesed kipuvad ära unustama. Ehitame parem lumememmesid ja käime kelgutamas, elu on kohe palju rõõmsam ja teistel ka lõbus vaadata :)

Sildid:

teisipäev, detsember 23, 2008

Jõuluingel


Armsad blogisõbrad, ilusaid jõule ja toredaid aasta viimaseid päevi! Uuel aastal uue hooga, või suretame selle blogi üldse välja, eks paistab.

Pildil meie väike kodu peale lumetormi, imeilus.

Sildid:

esmaspäev, november 24, 2008

Lumehang

Täna, kui 20. kilomeetri läbimine võttis aega 3 tundi, ei tundugi see lumi enam nii romantiline. Aga inimesed on hoopis teistsugused kui muidu - joostakse appi, kühveldatakse koos lund, hääletajad võeti kohe peale, keegi ei kiirusta kuhugi - inimesed tunduvad kohe palju paremad :). Ma lükkasin postiljonile postkastide juurde ka teeraja sisse, kuigi vaevalt et post täna meieni jõuab, kõik külateed on täiesti lahti lükkamata. Auto väsis täna lumehangedes jukerdamisega ära, loodame, et mitte midagi hullu, muidu läheks see romantika ikka jube palju maksma. Aga inimesed võiksid peale tormi samasugusteks jääda...

Sildid:

pühapäev, november 23, 2008

Romantika

Istud vaikselt kodus, vaatad tuld kaminas, jood kõrvale mõnda mõnusat jooki, näiteks sokolaadikohvi või veini ja sööd endaküpsetatud kooki. Aeg-ajalt käid välisukse vahelt piilumas, kas uks ikka läheb lahti ja mis olukord väljas on. Esimene lumi uues kodus tekitab elevust küll, sest sellist teed, mida keegi peale enda lahti ei lükka, on ikka omajagu, sellest hoolimata oled lumelabida juba ammu nurka visanud, sest mis mõtet on rabeleda, tööle tuleb ju alles hommikul minna :D. Nautige romantilist talveilma ja lund! Mina "naudin" Saussure`i ja keelemärke.
NB! Ma lähen homme kummikuid ostma, sest see, mis järgmise nädala lõpus juhtuma hakkab, ei pruugi enam nii ilus ja romantiline olla :P

Sildid:

teisipäev, oktoober 28, 2008

Subjektivism vs objektivism

Ma üritan hakata oma laokil mõtteid kokku korjama, ehk saan oma hajameelsusest lahti - unustamine on sel nädalal eriti populaarne.
Igatahes, täna oli juttu objektiivsusest - igati nõus sellega, et tuleb olla võimalikult objektiivne, aga mida aeg edasi, seda vähem on see võimalik. Ma ei viitsinud vaielda, aga mulle siiski tundub, et objektiivsust ei olegi enam olemas. Kuidas ma saan kirjutada näiteks objektiivset teadustööd kui ma pean välja valima teoreetikud, keda ma tsiteerin või vähemasti kelle teooriatest ma lähtun - selgelt subjektiivne valik ja seega ei ole ka kirjutatav töö mingit moodi objektiivne, isegi kui ma üritaks enda emotsioonid täiesti eemal hoida (mis on võimatu).
Ma olen vist miljon korda maininud, et ma ei salli sõna "kohustuslik", eriti kui see asub näiteks kirjanduse ees ja muudab mõne hea raamatu tohutult vastumeelseks. Sellega ma üritan viidata Bourdieu tähelepanekule, et isiklikku maitset inimestel enam peaaegu ei ole, see on taandatud. Näiteks kohustusliku kirjanduse puhul me arvame, et see on justkui äärmiselt objektiivselt koostatud nimekiri ja peame seal nimekirjas olevaid teoseid väärtuslikeks, keegi isegi ei kahtle nende väärtuses (või ei julge kahelda), sest vastasel juhul neid ju koolis ei õpetataks. Ühesõnaga, sulle öeldakse ette, mis on väärtuslik, ja su isiklik maitse ei loe mitte midagi - kehtestatakse mingisugune tõde, mis lõppkokkuvõttes on subjektiivne, ent sellele omistatakse objektiivne väärtus. Nii tekkivadki tõed ja kõik meie ümber toimuv üritab panna meid ühte moodi mõtlema - haridus, kirjandus, kirik, keel jms, eriti muidugi massimeedia. Ei ole siin mingit postmodernistlikku tõdede paljusust, peata kanad hoopis.

enne
siit maailmast lahkumist

süüta kõik tuled
(Leonhard Lapin)

Sildid: ,

teisipäev, oktoober 14, 2008

Kestmine

Mõnikord on nii, et tahaks mõnest asjast paari lausega kirjutada ja tundub, et üle paari lause isegi ei oskaks midagi öelda. Aga siis äkitselt avastad, et oled juba kolm tundi lugenud ja kirjutanud ja selleks, et kõik emotsioonid sõnadesse saaks, läheks vähemalt kolm tundi mõtlemiseks ja kirjutamiseks veel aega vaja. Selle pärast ma nüüd ei jõudnudki oma tänast postitust valmis :D

Sildid:

laupäev, september 27, 2008

Tsirkusedirektor

Ühed külalised hetk tagasi lahkusid, mõne tunni pärast tulevad uued. Kirjutamishetki ei ole, hea, et mõned lugemishetkedki on. Ükspäev istutasin aeda esimese puu, kuidagi hea tunne on kohe, kodu tunne vist.
Mul ei ole aega - see on kõige lollim vabandus, mis olemas on.

Sildid:

neljapäev, august 21, 2008

Hea päev

Ma kirjutasin täna terve lehekülje kasulikku ja vajalikku teksti, sobrasin materjalides ja olin tohutult heas tujus. Selline ime juhtus viimati kevadel. Juhhuuu, ma olen tagasi :D (ma enne õhtut tegelikult hea meelega ei hõiska)



Poleks uskunud, et Coldplay mulle meeldima hakkab, aga nende viimane album on uskumatult tugev ja nende klaveriga lood on mulle alati meeldinud. "Viva la vida" on mõnusalt tempokas hea-tuju-lugu.

Sildid:

Öölaulupeost

Alustan vingumisega, sest mind tohutult häirib see, kuidas inimesed kogu aeg ainult vinguvad - see ei ole ikka see, mis 20 aastat tagasi; seda "õiget" tunnet ei ole enam, see kõik on võlts jne jne. Mingit tunnet ei saagi olla kui kogu aeg on maa külmund ja kärss kärnas.
Tegelikult oli öölaulupidu "Märkamisaeg" igati õnnestunud pidu. Kõik inimesed ei käinud 20 aastat tagasi nendel n-ö õigetel öölaulupidudel, näiteks 3-aastane mina ei mäleta sellest mitte kübetki. Aga laulupidudel olen ma käinud sellest ajast saati kui mu mälu midagi mäletama hakkas, enamasti laulukaare all ja mitte ükski laulupidu ei ole möödunud pisarateta, sest emotsioonid on alati tohutud. Ja nende 20. aasta jooksul on minu jaoks kõige suuremaid emotsioone tekitanud 2007nda aasta koolinoorte laulupidu ja "Märkamisaeg" - kõige rohkem inimesi, kõige ilusamad laulud, kõige rohkem kaasalaulmist. 6 tunni jooksul ei tulnud kordagi mõtet, et võiks istuda, kordagi ei hakanud külm, kordagi ei mõelnud, et ei laula enam, sest hääl on kähe, kordagi ei kohanud ebameeldivalt alkoholijoobes inimesi, kordagi ei olnud tunnet, et see kõik on võlts. Vahest on hea paljukesi koos olla ja tunda rahulolu nii lihtsast asjast nagu koos laulmine.
Ja need, kes hirmsasti vinguvad, võiksid natukene mõelda, et kui nendel on mälestused 80ndate öölaulupidudest, siis praegu 20ndates eluaastates noored mäletavad ilmselt "Märkamisaega" tohutult positiivsete emotsioonidega, mis sest, et see öölaulupidu ei olnud päris "see".

Sildid:

teisipäev, august 05, 2008

Uuendused

Mu tutvusringkond koosneb peamiselt 20-35 aastastest inimestest. Viimastel päevadel (tegelikult kuudel) on mulle lõpuks pärale jõudnud, et need aastad on vist kõige murrangulisemad. Mulle tundub, et kõik selles vanusevahes inimesed kas
a)abielluvad
b)saavad lapsi (viimasel ajal kohe eriti tihti :))
c)kolivad uude kohta
d)leiavad uue töö
e)astuvad uude kooli
Mitte ükski päev ei möödu enam mõne sellise uudiseta. Vaikselt hakkab tunduma, et ma jään äkki rongist maha :D

Sildid:

esmaspäev, august 04, 2008

Raudtee

Täna rongis raamatut lugedes avastasin, et mu järjehoidja naerab mulle täiega näkku (kaks kuud olen seda kasutanud ja pole varem tähele pannud). Järjehoidja peale on kirjutatud: "Kes ei kiirusta kuhugi, jõuab igale poole". Arvestades seda, kui aeglaselt see raamat mul venib, on see kiri ikka jube mõnitamine.
Aga kui juba rongi peale jutt läks, siis... Ma eelistan igal juhul rongi bussile, ma ei teagi miks. Mu ema vihkab ronge, sest nendega on igav sõita tema arvates, aknast polevat midagi vaadata, ainult metsad. Mina naudin. Raudteerööpad mulle meeldivad ka, ja nendel kõndimine meeldib. Seletamatu tunne on see kui kõnnid mööda liipreid ja rööpad lihtsalt kaovad sirgelt kaugustesse. Pikka maad muidugi ei jaksa nii kõndida, jalad väsivad ära. Ja üksi ma ei julge, kõhe on. Nii et kui teil on vaja liipritel jalutamiseks kaaslast, siis ma võin tulla küll :D

Sildid:

pühapäev, august 03, 2008

Enjoy the silence

Mind ei ole olemas.
Tahtejõudu on vaja. Ja julgust peab olema.
Võib-olla siis olen varsti jälle.
Vähemalt harjutan olemist.
See ei ole luuletus. Lihtsalt hakitud tekst.
Ebakindlus.
Õnnelik ja meeleheitel.

Sildid:

pühapäev, juuni 01, 2008

Mul on üks saladus - ma olen ühest neist...

Tehke omad järeldused.

Koer - Väikeste linnade mehed (Teksti autor Aapo Ilves. Muusikaga koos mõjub igatahes üsna hästi, kahjuks ma netist seda kuskilt talutava kvaliteediga ei leidnud)

väikeste linnade mehed on lollakad
lakuvad viina ei kasvata kanepit
joove kui peas on siis mõni neist naljatab
oh oleks ma koolis käinud õppinud ametit

väikeste ...
väikeste linnade naised on lollakad
vahivad seepi neil nutt tuleb peale
peksavad keelt makaronidest kollakat
oh poleks ma läinud sellele seale ...

väikeste linnade lapsed on lollakad
kool vahetundidel täis on nende kära
siin on tore saab joosta ja hullata
kui suureks kasvan ei lähe siit ära ...

Hu? - Depressiivsed Eesti väikelinnad



Ja selle kinnituseks ka
  • üks artikkel
  • Sildid:

    esmaspäev, mai 26, 2008

    Kukkusin näoli teravatele kividele

    Õnn peitub äärmiselt pisikestes asjades. Minu jaoks näiteks selles, et ma katkestasin just oma lugemismaratoni, sest eksam lükkub edasi. Jeee. Ma poleks elu sees tänase ööga seitset raamatut läbi suutnud lugeda ja kui ma pean eksamile minema nii, et ma lihtsalt enda laiskusest või lollusest olen jätnud midagi tegemata, siis on mul selline pabin sees, et kõik läheb untsu. Pingelangus vahelduseks. Peaks mingi nimekirja tegema vahepeal loetud raamatutest, sest neid on vist umbes kolmkümmend kogunenud, kuigi meelde ei jää nendest kiiruga loetud raamatutest vist midagi. Ma eriti ei salli kohustuslikku kirjandust. Aga ma ei mulise praegu rohkem, lähen mängin parem naabripoisi mullakastis (mhmh, kast on, aga kastis pole liiv, vaid muld).
    Ma tean küll igasuguseid autorikaitseseaduseid jms, aga see Soometsa luuletus kummitab mind juba veebruarist saati

    Sel kevadel olen ma eriti ilus
    sest kukkusin näoli teravatele kividele
    lasin tuulel lohutada ja äikesevihmal maha pesta
    vere - ega kartnud ei valu ega surma saada
    silmad jäid pähe äike lõi silmapiiril merre
    meri lõi minusse
    kaks korda kiiremini jooksen nyyd kaldal kivide vahel
    nyyd tuleb mul tuulele järele anda

    Sildid: ,

    neljapäev, mai 22, 2008

    Iludus


    Kassid on väga lahedad ja armsad loomad, eriti veel siis kui nad niiviisi magavad :). Ärahellitatud jõmpsikas.

    Sildid:

    esmaspäev, mai 19, 2008

    Pluralism

    Postmodernistlik depressioon. Kõike on liiga palju ja samas ei ole mitte midagi. Õudne. Linn ja müürid, mõned lõngused ka. Mina nende keskel ja ei oska mitte midagi peale hakata. K. ütles, et ma võtaksin rahulikult, samm sammu järel. Üritan. Õpin postmodernismi eksamiks. Vähemalt üritan. Kriis. Vist.

    Sildid:

    neljapäev, aprill 17, 2008

    Ma sain emaks :D

    Nii, peaaegu kuu aega on eelmisest postitusest möödas ja see kuu on läinud metsiku kiirusega. Kolimine on nüüd täies hoos, pühapäeval anname korteri võtmed ära ja hakkame uues kodus pesitsema. Kool on täiesti unarusse jäänud ja sellest on pisut kahju. Aga kiire on selle pärast ka, et ma sain vahepeal emaks :D. Öösel pean iga kahe tunni tagant ärkama, sest pisike Pallike muudkui näksib mind varbast või sikutab juukseid või mida iganes. Ma olen neli aastat kassi tahtnud ja lõpuks ometi sain ka :). Praegugi ta magab mul süles, sest ta keeldub üksi jääma :P. Ma nüüd pakin edasi.

    Sildid:

    laupäev, veebruar 16, 2008

    Üks pilt

    Ühe uue kogemuse võrra jälle rikkam (või vaesem). See uus kogemus oli tegelikult täielik piin, laupäeval peale peaaegu magamata ööd kella üheksast viieni koolis olla on ikka päris paras katsumus. Ja pühapäev möödub samamoodi ja siis algab juba uus nädal. Ja üks õppejõud ei luba meil peale tänast enam muule mõelda kui oma magistritööle ehk peeretavatele lammastele ja pilvepiiril istuvale halli habemega vanamehele, keda pilvepiire üle kontrollides tegelikult seal ei istu.

    Eilne õhtu oli tore :). Kõigepealt Vainola Unenäopüüdjatega Laagris ja siis Sõpruse Puiestee rokikohvikus. Unenäopüüdjate kavas oli pisut toorust tunda, poldud ammu ju esinetud ka ja kuna selle tõttu polnud ammu kuulnud ka, siis oli ikkagi supper. See lugu, mis sai vähemalt tol õhtul endale nimeks "Pojengid" tundus midagi väga head. Kui ma ei eksi, siis seda mängiti ka Keldriga, aga siis see nii positiivseid emotsioone ei tekitanud. Ja "Taksosõit" oli muidugi täielik üllatus, eriti veel siis, kui seda sai ühe õhtu jooksul kaks korda kahes erinevas variandis kuulda. Ja "Oota mind ära" kontserdi varianti võiksin ma vist sadu kordi järjest kuulata. Ja "Validool" on kontsertidel küll hitiks saanud, vähemalt inimeste kepslemisi jälgides. Ja üleüldises plaanis oli kõik lihtsalt ilus ja hea. Ja kuulake "Akna Juulit", mille mõlemad variandid on priimad :) Ja ma lähen nüüd magama, sest ma ei oska isegi enam teha lauseid, mis ei hakkaks sõnaga ja.

    Sildid: , ,

    neljapäev, veebruar 14, 2008

    Teine tasand ehk

    Ma hakkan lihtsalt keskelt pihta, ilma pikema sissejuhatuseta ja ilma selgitusteta. Kirjandusse süvenemine nõuab vastavat elutunnetust. Ma praegu ei mäleta, kas see oli Dilthey, kes ütles, et inimese hingel on erinevad tasandid ja et elu saab väga õnnelikult ära elatud ka ainult esimesel tasandil, sügavamale jõudmata, aga siis me ei tunneta seda päris ELU. Kõige viimasele tasandile jõuavad vist filosoofid, ma arvan. Enamasti ongi vist õnnelikumad need, kes sügavamale ei vaata või ei näe. Eesti kirjandusest tuleb kohe meelde Karl Ristikivi, kes üritas kindlasti jõuda inimhinge kõige viimasele tasandile ning ei teinud endale mingeid järeleandmiseid. See ei tähenda seda, et ta oleks kirjutanud ainult õnnetutest asjadest, ta kirjutas nii, nagu asjad on. Seda ei mõista need, kes esimesele tasandile jäävad. Kirjandus nõuab tohutut süvenemist, nõuab tungimist elu pealiskihist pisut kaugemale. Milan Kundera on öelnud kuidagi nii, et hea romaan peab olema autorist targem. Heade romaanidega enamasti nii vast ongi, ega muidu ei kirjutataks kirjandusteostest kirjandusteoseid. Esimese tasandi inimesed märkavad kirjanduses ka ainult esimest tasandit. Seks, intriigid ja raha ei ole ju kõige tähtsamad (või on?). On olemas isegi esimese tasandi kirjandusteadlased, neile on kõige tähtsamad seks ja intriigid. Selle pärast ma lihtsalt ei mõistagi, et kuidas nende esimese tasandi inimeste ego küll nii suur on.
    Otsida, otsida ja otsida, mis sest, et mitte kunagi ei leia.

    Sildid: ,

    teisipäev, veebruar 12, 2008

    Meeste mõistus?

    Mu kallis mees oskab mind aeg-ajalt üllatada väga vaimustavate mõtetega, mis nt hoiaks kokku tohutult palju raha, inimressurssi ja mida kõik veel. Kui ma talle ükspäev oma saabaste peaaegu olematuks käidud kontsaplekke näitasin, siis ütles ta nagu muuseas: "Kui sa kikivarvukil käiksid, siis kontsaplekid ei kuluks üldse ju." Kas see ongi see loogika, mida naistel ei ole???

    Sildid: