Tsirkusedirektor

Ühed külalised hetk tagasi lahkusid, mõne tunni pärast tulevad uued. Kirjutamishetki ei ole, hea, et mõned lugemishetkedki on. Ükspäev istutasin aeda esimese puu, kuidagi hea tunne on kohe, kodu tunne vist.
Mul ei ole aega - see on kõige lollim vabandus, mis olemas on.

Believe in me, believe in nothing

Ma ei ole üldse R.E.M.-i tohutu austaja, aga eilne kontsert oli küll ülihea, kordades üle 2005nda aasta Tallinna kontserdist. Playlist oli supper, paljud lood olid lives kordi paremad kui plaadil. Ei olnud meeletut raadiohittide paraadi, pigem väga palju vanu lugusid ja see tegi ürituse mõnusalt nauditavaks. No ja Michael Stipe on laval hullupööra lahe ja laulab lives suurepäraselt ja terve bänd oli mõnusalt ühtne, kuigi Peter oleks võinud pisut kainem olla, aga noh, anname andeks, Soome kontserdil varastati ta lemmikkitarr ju ära. Ülirahul.

Ma ei suutnud otsustada, millist lugu siia panna... Esimene on tänase päeva tuju lugu, teine lugu oli mu lemmik umbes 12aastaselt kui ma isa vinüülid avastasin :P ja viimane lugu on kõige uuema albumi pealt: