Kingitus kõige nõrgemale

Ma mõtlen üle, see on alati mu probleem olnud ja on siiani. Piskuke kogus promille tekitavaid jooke ja ehk saab mõtte pisut selgemaks. Üksinda on ikka "väga tore" juua. Täna on kuidagi nii tühi üksinduse tunne, muidu mulle meeldib, aga täna on paha, kõik on kuskil sellistes kohtades, kus ise ka tahaks olla. Oeh, kui viitsin, siis kirjutan hiljem sellest ka, mis vahepeal tehtud on.

Äpu

Sõpruse Puiestee - Südasuvisel päeval - väga minu praeguse meeleolu lugu.

Kultuurilaks

Mul vedeleb laual praegu üle 700 lehekülje värskeid kultuuriajakirju - erinevad numbrid Akadeemiat, Keelt ja Kirjandust, Loomingut ja Värsket Rõhku. Üritan ennast harida, sest olgem ausad, viimane aasta koolis oli nii kreisi, et ajakirjade lugemine ei tulnud mõttessegi. Leht tuli ka postkasti ainult moe pärast, sest suurem osa ajalehti maandusid lihtsalt laua alla hunnikusse ja kui sinna enam ei mahtunud, siis prügikasti. Sirpi üritasin ikka iga nädal lugeda, aga no ajakirju tõesti ei jõudnud.
Nüüd seisavad ees sisseastumiseksamid ja mulle tundub, et nendeks tuleks korralikult valmistuda (kuhu siis suvi jääb???). Igatahes, suur segadus mu sees hakkab üle minema, jõuan vaikselt selgusele, et mul on vaja teha midagi ainult minu enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks, mitte maailma jaoks, mitte mille iganes jaoks, vaid ainult mu enda jaoks (tuul?). Ja just täpselt seda ma nüüd teengi - proovin teha ära sisseastumiseksami, et saada õppima maailma kõige mõttetumat eriala (mhmh, väga paljud arvavad nii, ma ise loomulikult mitte). Mu kõige suurem hirm on see, et ma ei saa hakkama, aga õnneks hakkab see hirm tasapisi üle minema, sest tegelikult on maailmas veel umbes miljon asja, mida ma teha tahaksin ja peaksingi tegema.

Aga nüüd poen oma kultuuriportsuga teki alla ja hakkan seda sisse ahmima :P. Enne ajakirjade juurde asumist tuleb veel Turgenevi "Isad ja pojad" läbi saada, et järgmisel nädalal etendust vaadates saaks raamatuga paralleele tõmmata.

Lõpetamine

Ma ei viitsi praegu kirjutada, ütleme nii, et miljon pilti ütlevad rohkem kui tuhat sõna ;)



Mulle tohutult meeldib oma näoilme järgmisel pildil :D :P



Vaene Kaarel, ta pidi kõik need aastad naiste terrorit kannatama :D






Ja veel pilte:

http://www.foto24.ee/album/20103
http://nagi.ee/profile/kristi85 - Kristi vist arvas, et ma olen mingi fotomodell :P, palju õhtuseid pilte :)
http://www.foto24.ee/users/PilleriinP

Tunded

Tunded on sellised, et mitte mingeid erilisi tundeid ei ole. Ainult tunded stiilis - oleks ometi homme ilusam ilm; oleks homme nii, et palavikku enam poleks; oleks homme nii, et mul kleidiga külm ei hakkaks; oleks homme kõik ilus... Tegelikult, kui täna kursuse aastaraamatut sirvisin, siis tuli korraks klomp kurku küll. Ei taha veel suureks saada, ei taha veel "päris elu".

PS! Selle aasta esimene puuk on mu säärest juba välja tiritud :S

Lohe hambad

Lõpetan kohe Ristikivi "Lohe hambad", mõned kohad, mis mulle lõpus meeldisid:

"Mu enda samm on muutunud väga lühikeseks. See on üks elu paradokse, et kui inimesele on jäänud vähe aega, peab ta käima aegamööda. Kuna need, kel on terve elu ees, võivad kiiresti joosta."
"Mul on aega küllalt," ütles Pablo.
"Ärge seda öelge! Kui te kunagi vanaks saate, kahetsete seda kibedasti."

"Kas te üldse väljas ei käi? See on nii ebaterve päevad läbi toas istuda."
"Ma käin selle asemel ööseti väljas. Öine Pariis on palju huvitavam."
"Ah, vaadake, et te mul ühel päeval surnult koju ei tule!"...

Ma ei saa oodata, et vesi tõuseks või silmapiir selgineks, ka selle tõttu, et ma ei tea, kui palju on mulle antud aega. See võib varsti lõpule jõuda ja ma ei taha, et lõpp tabaks mind teel. Pean kuhugi välja jõudma, isegi kui see ei oleks see eesmärk, kuhu olen püüdnud.

Inimesed ei sure murtud südame tõttu /---/ me elame niikaua kui meil on midagi, milleks elada. Kui pole enam seda, võiksime niisama hästi surnud olla. Aga paraku on nii, et iga päev sureb inimesi, kel on küllalt, milleks elada, ja elab edasi neid, kel pole enam midagi oodata. Võib-olla ainult veidi uudishimu, et näha, kuidas see kõik edasi läheb.

Lõpetamine

18.06.2007 kell 12.30 Tallinna Ülikooli filoloogiateaduskonna bakalaureuse lõpuaktus - kui lühemalt öelda, siis mina lõpetan ülikooli ;):P

Läheb hullemaks

Mis meie silmis on ülekohtune, võib olla ainult osa Jumala suurest plaanist!

PS. Ma olen pool päeva lihtsalt lakke vahtinud...

Sööbik ja Pisik

Ma olen elus kaks korda jätnud haiguse pärast tööle minemata, täna on see teine kord. Täitsa tobe tundub keset suve haige olla :S

Tuul

NB! 2004-ndal aastal Tallinna Ülikooli astunud rohkem kui kolmekümnest eesti filoloogist lõpetab sel aastal kuus, ja nii uskumatu, kui see ka ei tundu, nad kaitsesid kõik oma bakalaureusetööd hindele A!!! (Y)