Naistevaenulikkus

Naistevaenulikud inimesed ümbritsevad mind täna. No näiteks saadeti mulle mingisugune ahelkiri, mis sisaldas meeste reegleid, nt selliseid - "rinnad on vaatamiseks ja selle pärast me neid ka vaatame, ärge üritage seda muuta"; "Me ei vingu kunagi, et te olete prilllaua alla jätnud, ärge siis teie ka vinguge kui me selle üles jätame" jne. Ja teiseks rääkisin ma inimesega, kelle arvates naised isegi vahest harva oskavad midagi arukat öelda. Ja siis veel, et kuni 24 aastased naised on enam-vähem, vanemad pidavat juba puhta jubedad olema, kortsulised ja puha. Et mehed on umbes nagu hea vein, mis läheb aastatega paremaks, aga naised mitte, naised vananevad. Nojah, ma ei viitsi vaielda sellistega tavaliselt, täna ka ei viitsinud, aga mulle meeldib see, mida Arvo Valton oma loengutes pidevalt rõhutas - naised hoiavad rahvaid elus. Kui ei oleks naisi, siis oleks mehed ennast ammu juba surnuks joonud.

Homme tõotab tulla tegemisi täis päev. Hommikul tööle, siis 2 tundi koju kimamiseks, söömiseks, riietevahetuseks ja teatrisse kimamiseks (Von Krahl "Kajakas") ja teatrist siis otse Rock Cafésse - Sõpruse Puiestee, Agent M ja Smõuk.

6

Milleks otsida sõnu kui keegi on juba nii öelnud...

Artur Alliksaar "Lahkühtimine"

Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev laine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
Sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda - näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Sa oled jõgi, mina olen kaldad.
Sa sigined ürgelamuste soost.
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad,
pean mina kohe varisema koost.

Sa oled ese, mina sinu vari.
Ma olen vaev ja sina oled troost.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
...kaks sõna hääbumatust muinasloost...

***

Armastada inimest tähendab näha teda sellisena, nagu Jumal ta on loonud. - Dostojevski

Lobapidamatus

Ostsin täna endale oma elu kõige lühema seeliku. Kevad ajab pea sassi lihtsalt. Mehele näitasin ka ja ta oli sellest vaimustuses, aga talle ei ole veel kohale jõudnud, et ma ei hakka sellega ainult kodus käima, vaid lähen ikka tänavale ka :D. Nüüd on veel kontsaga kingi vaja :P - ärge kardke, ma ei hakka tibistuma, lihtsalt igal naisel on vaja vahest kingadega klõbistada ja lühikest seelikut kanda, et õhtul koju jõudes endale vanduda, et nad ei kanna neid enam kunagi, aga varsti läheb see lubadus meelest ära ;). Enda arvates ostsin jube lahedad püksid ka suveks, aga Anti ütles, et need teevad mu jalad kõveraks. Imelik tegelikult, et talle ei ole kuue aastaga veel kohale jõudnud, et mu jalad ongi kõverad :S.

Lobapidamatus on täna. Homme on kindlasti ilgelt lahe hommikul pohmakaga töövestlusele minna :P. Okou, peakski vaatama, mida homme selga panna, vastasel juhul on hommikul paanika majas. Väga naiselikud mured täna millegi pärast :S

Ahjaa, tänane tööpäev oli üle pika aja supper! Tööd oli metsikult ja just see mulle meeldibki.

Magama ei saa ka vist nii pea veel minna, energia on tohutu, hakka või midagi kasulikku tegema :P

Hämming

Saatsin täna ühe CV, kümne minuti pärast kutsuti juba vestlusele :S Okou, reedel, ei kujuta seda tööd üldse ettegi tegelikuklt, igatahes nõuab see viisakat riietust ja kontsaga kingi jne. Käin vestlusel ära ja eks siis paistab, millega tegu ja kas ma üldse sobin ja kas see koht üldse mulle sobib. Tegelikult olen unistanud tööst, kus saaks tegeleda kirjandusega, aga ma ei tea, kas selliseid töökohti üldse olemaski on :S Oleks vist pidanud raamatukogundust minema õppima... või siis raamatupoodi müüjaks :D

Hetkeemotsioonid

Ma vihkan keeletoimetamist. Originaaltekstid veel, nendes on tavaliselt pisut lauseehitust vaja muuta ja kirjavigu parandada, aga krt tõlketekstid on jõledad ja ma olen just peamiselt nendega pidanud kokku puutuma. Ma loodan, et ma ei pea hakkama seda kunagi n-ö päris tööna tegema. Kunagi tundus see parim amet, nüüd ajab lausa OKSELE! Ma loodan, et kui kell 00.00 saab ja praeguse töö tähtaeg kukub, siis läheb ka see vastikustunne mööda. Hetkeemotsioonid.

Näitelause: See uuring veenis teda, et intelligentsus oli päritud ja juhtis edasiste uurimusteni, mis hõlmasid reaktsiooni aja ja ulatuse ning meelte spetsifitseerituse individuaalsete erinevuste hindamist, mida sestsaadik on näidatud akadeemilise eduga seoses olevana. - No tule taevas appi!

Eile

KikuRiinule ;)

The Nymph oli ääretult igav. Olen neid varem 2 korda kuulnud/näinud ja siis polnud viga, aga eile mõjusid nad nii igavalt, et isegi bändide vahepeal lastav suvaline muusika tundus huvitavam. Shelton San oli pisut parem kui The Nymph, aga peotuju siiski ei tekitanud. Aga siis tulid Kosmikud ja kõik muutus :) Bänd, kes suudab rahva alati kaasa tõmmata. Ma arvan, et piisab kui ma ütlen, et Kosmikud olid eile väga head. Ja positiivsena mõjus ka see, et ma ei näinud lava ees ja üldse publiku hulgas kargamas ühtegi täis õlleklaasiga tüüpi, mis tähendab seda, et isegi riided jäid kuivaks. Ja suitsukonidega ka ei vehitud. Ja see meeldis ka, et rahvas laulis väga õigetel kohtadel kaasa ja et rahvas oli justkui taustalaulja eest (hääl on siiani pisut ära :D). Aa, tegelikult veel see, et paljaste kõhtudega mehed mulle tegelikult laval eriti ei meeldi, aga see selleks. Ja see ka ei meeldi, et peale seda, kui bänd tagasi kutsutakse, lahkub tegelikult umbes pool rahvast, et ikka kiiresti kiiresti oma joped ja asjad kätte saada. Tegelikult ei ole ju kuskile kiiret, või on? Rahul.

Tundub, et tuleb rahutu öö, liiga palju emotsioone hetkel, igasuguseid, positiivseid ja negatiivseid, ja mõned negatiivsed tuleb vist öö jooksul positiivseteks mõtelda. Homme hetkeks parklate linnas.

Ja öö on ka taevast alla tulnud - www.puiestee.ee/muusika/seeaeg.mp3

Playing the Angel

Täna möödub täpselt aasta Depeche Mode`i Tallinna kontserdist. Oh meenutused, meenutused, meenutused. Mehed, tehke nii, et ma teid jälle viis aastat ootama ei pea nagu eelmise kahe tuuri vahel. Tulge varsti... :)

I just can`t get enough

Päev

Tööpäev on varsti läbi saamas ja tuju on hea, nii head tuju pole ammu olnud. Üle pika aja ma magasin öösel korralikult, kaheksa tundi lausa. Aga peale pudelit likööri ei ole see vist mingi eriline ime, aga vähemalt aitas, väsimust hetkel ei ole.
Ja õhtul kohtume siis Rock Cafes - Kosmikud, Shelton San ja The Nymph.

Rumal tuvi

Mul on ühest tuvist nii kahju. Meil on kinniehitatud rõdu, aga üks klaas on puruks ja seal ees on kile ja üks tuvi on öösel läbi selle kile rõdule lennanud. Nüüd on ta aga nii loll, et ei oska sealt enam välja minna ja lendab kogu aeg vastu klaase, teised tuvid ka narritavad veel teda teisel pool. Nii kahju, aga ma ei julge rõdule minna, et teda välja lasta, ta läheb kindlasti paanikasse ja siis lähen mina ka :S Peab õhtuni ootama, ehk on siis ikka elus veel.

Ees ootab tegus tööpäev!

Lihtsalt olen

Ma ei saa ühest asjast aru - kui ma niiii väsinud olen, siis miks ma ikkagi magada ei saa? Siin istudes vajuvad silmad justkui iseenesest kinni, lugeda üldse ei saa enam, aga voodisse jõudes on uni läinud. Täna vist magan siinsamas, pea laual ja kallistan kuvarit. Vähkremistsempion.

25.00 (A. Aule)

mis meist saab kui und ei tule
kired jahtund
öö on alles ees???
jääb üle olla
lihtsalt alles olla veel
/---/

Nafta

Käisin eile vaatamas NO99 teatri etendust "Nafta". Üks parimaid asju, mida ma näinud olen. Ausalt. Lihtsalt löödi kõigile puuga pähe kui meie kõigi eludest räägiti. Ma arvan muidugi, et see etendus ei suuda kedagi muuta, aga hetkeks mõtlema paneb küll. Natuke labaseks ja igavaks kiskus see reality teema, aga ülejäänud etendus oli väga hea. Muidugi sellest ma ka aru ei saa, et miks Paide neile nii ette jäi, Paides ei ole ju raudteed :S. Minge vaatama ja võtke ärimeestest sõbrad kaasa ;)

Minge välja!

Ilus ilm. Tegin täna selle kevade esimese jalutuskäigu kadriorus, jätkan eelmise kevade traditsiooni - peale igat koolipäeva väike jalutuskäik pargis ja mere ääres. Ilus oli, rohi on juba õrnalt roheline ja linnud laulavad. Aga rohkem hetkel ei kirjutagi, sest telefon just helises ja kutsuti välja jalutama ja tänase ilmaga on patt sellisest ettepanekust keelduda ;)

Head emakeelepäeva!

Reede

Mulle meeldivad udused reede hommikud. Nii mõnus on ärgata umbes kell 10 ja siis hõljuda ringi ja teha oma uniseid tegemisi ja siis alles kella kaheks kooli minna, olla ühe loengu jagu asjalik ja siis jälle koju tagasi hõljuda ja edasi unistada... Tänast unist hommikut sisusatb R2live koos Allan Vainola, Jaak Lutsoja ja Tanel Liibergiga. Mõnus, just õige uduse reede hommiku muusika.

Kagueestlased läänemeresoome kultuuriruumis

See on põhimõtteliselt minu homse ettekande pealkiri. Ettekande, mille kirjutamise ma just lõpetasin, aga mida ma pean poole võrra kärpima (mis tundub loomulikult võimatuna, sest kõik on ju oluline). Väikene mõttepaus, siis kärpimine ja siis vaja see veel ju niiviisi selgeks ka saada, et ma paberilt maha ei veeriks, mulle meeldiks ikka korralikult ettekannet pidada, aga jah, mis sa ühe ööga ikka teed, tüüpiline mina - kõik asjad ikka viimasel minutil. Oi ja siis veel ju kiled ka seinale näitamiseks, magada tahaks :S

Täna ma sain taas aru, et midagi on ikka väga korrast ära. Minu teatriskäik lõppes sellega, et kui etendus oli umb 20 minutit kestnud, siis ma minestasin. Ma vähemalt arvan, et minestasin, sest ma pole kunagi varem seda teinud ja see oli täna ikka niii kahtlane tunne. Pilt lihtsalt kadus eest ära, õnneks seisis täpselt minu kõrval üks teatriasjapulk, kes mu ilusti ja vaikselt välja värske õhu kätte talutas (suured tänud siinkohal sellele abivalmile noormehele). Esimest korda elus tundsin, et ma olen nõrk, vastik.

Õhtu rannas (A. Alliksaar)

Sihitud tõtted, kujutud hetked, vajumas tusk.
Pihitud mõtted, tujutud retked, hajumas usk.
Kaua ma istun, kaua ma valvan, enam ei tea.
Tean vaid, et soove lendab kui parme läbi mu pea.
Sügaval allpool teeseldud rahu heitlus on suur.
Kuhugi kaugele, kaugele kadunud teadvuse juur.
Kõik teeb nüüd nalja, kõik teeb nüüd valu, kõik on nii hell.
Tunglevalt tiksudes maha peab käima mu tunnete kell.
Kahju ei ole millestki enam, raskus on vaid.
Deemonid täna mu südame kraatris kõik kokku vist said.
Hilise linnu väsinud tiivad riivavad merd.
Nii palju vett pole mingis maailmas, et päästa mu põlevat verd.
Õhetab kuuma kasutut kirge pilvede vaip.
Siia ja sinna sumbunud õhus võppun kui laip.
Kui Sa nüüd võtaksid istet mu kõrval, ei paluks ma muud,
ainult et lõhnaksid magusat närbumist nagu need puud.
Mis Sulle anda? Mis Sult on võtta? Näivust ja und.
Kus lõpeb peitumis-, kus algab näitumis-, täitumistund?
Sisalik, samblik, männid ja tähed, kivid ja liiv.
Kuskil siin algus peab olema rajal, mis otseteed põrgusse viib!

Ettevaatust, kuri koer!

Te ei kujuta ette, millistesse jamadesse ma olen hetkel sattunud. Tahaks lihtsalt käega lüüa ja minema kõndida. Pea valutab ja vererõhk on laes :S Ärge lähedale tulge, ma ei ole mina ise, ma olen kadunud...

Kaotaja (M. Vaik)

/.../
see on see maailm talle me kuulume
ta omadeks saame ta lapsed me oleme
nimetuks prahiks ta kirjutuslaual
kirjaklambriteks kustukummideks
murtud knopkana sahtlipõhjades
alati hirmul paberikorvi ees
/.../

Hapukapsad

Vaatan valimisstuudiot ja hoian pöialt, napp värk praegu igatahes.

Olen jälle mina ise, kerge masenduse periood on üle läinud. Täna näiteks tuli isegi väga suur tahtmine lõputööd kirjutada, aga hetkel on käsil selline etapp, et kõik tuleb peas läbi mõelda ja analüüsida ja veelkord mõelda ja siis saab alles kirjutama hakata. Seega kõige raskem etapp, kogu aeg justkui tegeled selle tööga, aga samas midagi reaalset pole ette näidata. Njah, peaasi et on tahtmist kirjutada igasuguste muude koolijamade ja tööjamade kõrvalt.

Mõned väikesed muljed:

Noortebänd 2007 Tallinna eelvoor,Club Privé - Metsikult palju rahvast. Mul oli millegi pärast arvamus, et inimesi on vähe, aga kui ma tund peale ürituse algust kohale jõudsin, siis lasti sisse veel 3 inimest, sest kohad olid täis. Võistlevatest bändidest ei olnud ükski selline, mida ma kuulaksin. Kaks bändi said finaali, üks neist oli tõesti väga hea (andekad ja tublid ja mängisid hästi jne), aga teine oli täielik jama mu meelest (bänd, kelle stiilis ja välimuses ja esitluses leidsin mina ainult jäljendamist, peaaegu mitte midagi uut ja huvitavat). Nagu ikka sellistel üritustel, oli peaesineja (ans. Andur) ajaks saal peaaegu tühi ja heli oli ka kuidagi väga-väga vilets nende esinemise ajal. Üldiselt positiivne üritus.

"Päikesepoisid" Draamateatris - tüüpiline meelelahutuslik teatritükk, ei midagi sügavat ja tõsist, vaid selline lihtne. Aga just sellist mul vaja oligi, lõõgastuseks. Kark ja Ulfsak olid fantastilised, tõeliselt hea näitlejatöö. Ja lõpus oli nii armas kui nad kummardamiseks käest kinni võtsid ;):)

Kaks etendust, millele mul piletid olid ostetud, jäävad/jäid ära. Kummaline, kunagi varem pole seda juhtunud ja nüüd kaks hoopi ühe korraga. Noorsooteatri "Põlev pööning" lükkus nüüd kolmapäevaks ja Linnateatri "Meeletu" on vist hetkel määramatuks ajaks edasi lükatud :S

NB! Olen homme terve päeva tööl üksinda, jube igav kindlasti. Saite vihjest aru küll ;)

PS. Kas kogu XX sajandi kirjandus on nii kreisi? Päevalehe uus raamatusari on kah tellitud, kuskilt peab ju ometigi oma isikliku raamatukogu rajamist alustama :D

Alumiinium, sinu sädelev sõber - Kollane kollane maailm

Unetus

Nii "lahe" on juba kolmandat ööd järjest ärgata kell 4 hommikul, täna tegelikult kell 3. Närvid, mõtted ja muu jama.