37,5 on number, mis iseloomustab minu seisundit täna. Lisaks on kõigile eilsetele nähtustele lisandunud ka kõrvavalu. Igav on, väga igav kohe. Haigus ei takistanud mul täna kooli minemast, aga sealgi oli täna meeletult igav. Toimetamine oli küll huvitav - parandasime esimest korda teksti nii nagu seda teevad nn päris toimetajad, aga ma pettusin toimetaja töös väga. Ma kujutasin seda hoopis teistsugusena ette ja nüüd pean jälle mõtlema hakkama, mida oma eluga peale kooli lõppu peale hakata!?
Kokkuvõttes võib siis öelda, et elu on praegu igav, midagi pöördelist ei toimu. Ainult et õhtul lähen aitan tuttavatel kolida (mis sest, et haige olen - vähemalt on midagi teha ja ei pea niisama igavlema)
Ah jaaa, meelde tuli :) Väga igav ikka ei ole. Eile õhtul sain ühe huvitava uudise. Sain teada, et mu üks ammune tuttav saab varsti isaks :) (Kui sa seda loed, siis pead mulle andeks andma, et ma sellest kogu maailma teavitan, aga sinu nime ei maini ma kuskil, luban!!!) See uudis oli tõesti selline, mida ma ei oleks osanud unes ka ette näha, see oli tõeline üllatus. Nüüd ma olen selle mõttega juba harjunud ja isegi õnnelik, sest kaks inimest on õnnelikud ja varsti sünnib siia ilma ka kolmas õnnelik inimene :) Palju õnne teile!