Kell 9.00 hommikul valdas mind suur maailmavalu. Tegelikult mitte nii väga mind. Lugesin 16 aastase noore inimese blogi ja ehmusin. Ausalt, süda pisut puperdab kohe sees. Millest 16 aastasel inimesel selline maailmavalu. Ma selles vanuses küll ei viitsinud, tahtnud ja võibolla isegi osanud selliseid mõtteid mõelda. Appi, 16 aastane ei tohiks mõelda selliseid mõtteid, ta peaks... Ma tõesti ei tea, mida ta peaks, aga ma tean, et mina selles vanuses proovisin olla õnnelik ja siis ma uskusin veel väga siiralt, et inimesed on ilusad ja head ja ma lihtsalt proovisin elada oma elu nii, et ei mõelnud sellele mis toimub ümberringi. Selle pärast ongi hea olla noor ja rumal :) - ei pea sellistele asjadele mõtlema. Huh, tänane päev algas küll kummaliselt, eks see kummalisus saadab mind nüüd terve päeva.