Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

teisipäev, veebruar 13, 2007

Heietus klaverist

Mul on nüüdseks juba 17 päeva uus muusikaline harrastus olnud. Kui mu kunagine muusikakooli õpetaja mind näeks, siis ta ei usuks oma silmi/kõrvu. Ma mängin IGA päev vähemalt tunnikese, kui mõni päev jääbki vahele, siis järgmisel päeval topelt. Areng on silmnähtav (tegelikult kõrvkuuldav :P), aga tegelikult olen ma ikka väga väga algaja alles, level 2. Jätkuks mul mõne kuu pärast ka sellist püsivust. Seoses harjutamise/mängimisega käib mulle närvidele see, et ma ei saa seda teha siis kui ma tahan ja nii kõvasti kui ma tahan (kõrvaklappide ühendamiseks on mingit vidinat vaja, mida mul ei ole meeles osta :S). Eile näiteks harjutasin õhtul Griegi „Morning songi“, no ja siis ma mängisin seda umb 20 korda järjest, võib-olla isegi 30, ja selle peale hakkasid millegi pärast radiaatorid kolisema ja keegi tagus vastu seina kuskil. Nojah, kui tasuta kontsert ei kõlba, siis pole midagi teha. Täna tegime topelt tagasi, mina ühes toas klaveriga ja Anti teises kitarriga, heh.

Muusikakoolis ma üldklaveri tunniks küll üldse ei harjutanud, 15 minutit enne tundi läksin kohale ja siis klimberdasin pisut, kodus ju klaverit ei olnud. Tegelikult ma väga tahtsin klaverit õppida, aga vanemad otsustasid, et klaverit pole kuskile panna ja akordion on klaveriga sarnane küll, et õppigu ma seda (päris ongi sarnased). Nojah, nii läkski, hambad ristis kannatasin need 7 aastat ära. Tegelikult oli kolmandas klassis kindel plaan pooleli jätta, aga õpetaja suutis mind veel üheks aastaks veenda, sest siis sai mingi vahetunnistuse või asja. Ja siis kui neli aastat käidud oli, siis ma mõtlesin, et üle poole ikkagi juba läbi, et mis see kolm aastat siis enam ikka on ja käisingi lõpuni. Tegelikult oleks muusikakool tore koht kui solfi ei oleks, oi kuidas ma seda tundi vihkasin. Ja oi milliseks heietuseks nüüd jälle läks.

Soovitus naistele, kellel on kodus klaver ja elukaaslane – Õppige klaveril mängima pulmamarssi ja siis öelge mehele, et te õppisite midagi spetsiaalselt tema jaoks ja siis jälgige reaktsiooni. Hehee, näoilme võib üsna hea olla, järele proovitud :D

Sildid: