Kõigi teede pikkus ajas on võrdne

Käisin eile Maarja ja Rain Simmuli kontserdil Keilas. Ilus, võimas, armas. Rain Simmul on üks mu lemmiknäitlejatest ja tema hääl on sobilik just täpselt sellise jutustava laadi jaoks, tekitab sooja ja turvalise tunde. Ja Maarja on lives alati fantastiline, külmavärinad jooksid kogu aeg mööda selga :) Natuke tobe oli see, et kirik oli nii täis müüdud, et istuma ei mahtunud, oleks olnud ükskõik, aga mitte midagi ei näinud ka ja päris mitu inimest minestasid, sest pidid püsti seisma ja suur rahvamass hingas kõik õhu ära. Aga kuna kontsert oli iseenesest väga hea, siis annan selle pisut halva korralduse andeks.


Tegelikult on Maarjal tohutult ilus lugu siin - http://youtube.com/watch?v=0hbA03OslVY - aga seda ei lase siia panna millegi pärast.
Ärkasin ja sadas lund,
jäälilled mu akna peal,
nad mulle öelda ei tea,
kas ja millal näen sind taas.

Sajab lund
ei varja torm,
kui näen sust und,
veel raskem on.
Täna sajab lund,
ei aita see,
kui näen sust und,
on raskem veel.

Ilusat aastalõppu ja uue algust teile. Ma loodan, et uus aasta tuleb rahulikum kui see, selle pärast üritan ka tänase õhtu võimalikult rahulikult veeta (kui saab rahulikuks pidada seda, et ma pean veel ühe essee täna valmis kirjutama :S).
Võililleseeme ei küsi elu mõtet, kui ta tuules lendab - tuul viib, ja ta peab. Sa armastad - ja sa pead, olgu su ees ja taga, all ja ülal, igal pool tühjus. (Ristikivi)