Miks ma olen mina?

Miks peetakse meeletult oluliseks seda, mis/kes minust saab, mitte seda, mis/kes ma olen? See, et esikohal on peaaegu alati "mis", on juba imelik. Miks ei osata inimest ennast hinnata, miks hinnatakse mingit kummalist asja, millele ma isegi nime ei oska anda, midagi positsiooni sarnast? Miks ma ei või olla lihtsalt inimene, naine, tüdruk..., miks ma pean olema veel keegi või miski? Miks ma ei või midagi teha lihtsalt selleks, et olla või saada iseendaks, vaid kõik mu liigutused ja tegevused peavad olema tehtud selleks, et kellekski teiseks veel saada? Ma olen mina ise ja tulevikus kavatsen ka olla mina ise, mitte miski muu. Elu ongi nüüd, mitte kunagi aastate pärast. (Miks-küsimused on mulle alati meeldinud)