Seletuskiri - miks ma pole ammu kirjutanud

Täna sain lõpuks tunniplaani teada ja kui aknast välja vaatan, siis on täpselt selline tunne ka juba, et peab kooli minema. Viimane aasta, üks asi saab jälle läbi. Ma ei kujuta ette, mis siis edasi saab, sest praegune elukorraldus meeldib mulle. Mulle meeldib käia koolis, sest see on heaks vahelduseks tööl käimisele ja samal ajal meeldib mulle käia tööl, sest see on heaks vahelduseks koolis käimisele. Tegelikult ongi juba kiired ajad, sest pean augustis veel ühe eksami ära tegema, praktikapäevikuga ühelepoole saama ja siis veel miniseminaritöö ära tegema... Oijah, raske on rütmi sisse saada jälle, olen harjunud suvel liiga palju laisklema.

Nädalavahetus möödus taas kord Võrumaa küngaste vahel. Käisin esimest korda elus Obinitsas Paasapäeval (ma tõesti ei tea, kas nii on õigesti kirjutatud). Kummaliselt huvitav oli. Meeletu rahvamass tuleb surnuaeda kokku, laotab linad, söögid ja joogid haudade peale ning süüakse, jutustatakse, saadakse vanade tuttavate ja sugulastega kokku ning minnakse jälle laiali. Kummaline, minu jaoks oli see imelik, aga huvitav kogemus. Ja jummmal ma ei oska üldse setokeelt, no mitte midagi ei saanud aru, mõnest üksikust sõnast ainult.
Paidra järv Võru lähedal on sellest suvest saanud üheks mu lemmikjärveks Eestis. Meeletult ilus, vaikne ja rahulik koht (muidugi ainult juhul kui mingeid tümpsupeetreid läheduses ei ole). Ja kala saab sealt ka hästi. Kõige suurem kalamees olin loomulikult mina (ennast kiitmast ma ei väsi :D) 3 suurt latikat ja päris palju särge ja ühe pisipisikese ahvena sain. 4 peret sai söönuks nendest kaladest pärast :)



Ja siis käisin ma eelmisel nädalal veel loomaaias ja Oleviste kiriku tornis Tallinnat vaatamas. Loomaaed on loomasõbralikumaks läinud, rohkem ruumi, aga kahju on mul ikkagi nendest loomadest kuigi ma saan ka aru sellest, et loomaaiad peavad olemas olema. Olevistest paistab Tallinn päris ilus. Meri ja vanalinn olid ilusad ja isegi Lasnamäe ei häirinud. Ainult et sinna üles torni on päris jõhker minusugusel tugitooilsportlasel ronida, eriti julm on siis kui keegi keerdtrepi kõige kitsamal osal vastu tuleb, aga vaade oli ronimist väärt :)