Eesti keel vs inglise keel

Olen oma luuletõlkeanalüüsiga juba enam-vähem kuskile jõudnud, lõpp paistab. Mõtlesin, et paneks oma tõlke siia ka, aga selleks pean pisut tausta seletama. Pidime tõlkima ühe inglisekeelse vabavärsilise luuletuse, mis räägib inglise keele eripärast. Alguses tundus päris hull pähkel, aga tegelikult nii hull ei olnudki - valida oleks olnud tegelikult kahe variandi vahel 1. jätta luuletuse pealkiri samaks, ehk siis inglise keeleks, ja tõlkida otse, aga see ei ütleks eestikeelsele lugejale põhimõtteliselt midagi, eriti veel siis kui originaali juures ei oleks 2. muuta luuletuse pealkiri eesti keeleks ja kirjutada hoopis eesti keele eripärast. See tähendaks hoopis uut luuletust. Ilmselt pean mainima ka seda, et minu arvates on luuletuste tõlkimine ühest keelest teise üks väga mõttetu tegevus, selles mõttes, et mitte kuidagi ei ole võimalik säilitada originaali ja paratamatult on nii, et kui tahetakse rütmi edasi anda, siis kannatab sisu ja kui antakse sisu edasi, siis kannatab rütm. Luuletuse tõlge on alati juba hoopis teine luuletus kui originaal, loomulikul saab sama öelda ka proosateoste kohta, aga luuletusest läheb tõlkimisega eriti palju kaduma mu meelest. (Eriti hästi näitab eelnevat see erinevate tõlgete võrdlev/analüüsiv töö, mida ma praegu kirjutan - ühte luuletust on tõlkinud kaheksa erinevat inimest ja võib öelda, et kõik kaheksa tõlget on täiesti erinevad) Igatahes, panen siia originaali ja siis enda tõlke (rütmi ma ei pidanud oluliseks, pidasin oluliseks ainult seda, et saaks enam-vähem sama jaburaid asju välja tuua eesti keele kohta kui originaalis on toodud inglise keele kohta. Kuskil keskel hakkab lonkama, aga paremini nagu ei osanud ka).

The English Language

Let`s face it:
English is a stupid language.
There is no egg in the eggplant –
No ham in the hamburger
And neither pine nor apple in the pineapple.
English muffins were not invented in England
And French fries were not invented in France.
We sometimes take English for granted
But if we examine its paradoxes we find that
Quicksand takes you down slowly
Boxing rings are square
And a guinea pig is neither from Guinea nor is it a pig.
If writers write, how come fingers don`t fing?
If the plural of tooth is teeth, shouldn`t the plural of phone booth be phone beeth?
If the teacher taught, why didn`t the preacher praught?
If a vegetarian eats vegetables, what the heck does a humanitarian eat?
Why do people recite at a play, yet play at a recital?
Park on driveways and drive on parkways?
How can the weather be hot as hell on one day
And as cold as hell on another?

You have to marvel at the unique lunacy
Of a language where a house can burn up as it burns down
And in which you fill in a form by filling it out
And a bell is only heard once it goes!
English was invented by people, not computers
And it reflects the creativity of the human race
(Which, of course, isn`t a race at all)

That is why
When the stars are out, they are visible
But when the lights are out, they are invisible
And why it is that when I wind up my watch, it starts
But when I wind up this poem, it ends.

Eesti keel

Vaatame tõele näkku:
eesti keel on tobe.
Ei ole naistel midagi pistmist naistepunaga,
pole ühtegi poissi ahjupraes „Pikkpoiss“
ja samuti granaatõun ei plahvata ega ole ka õun.
Tallinna kilu pole tegelikult püütud Tallinnast
ja rootsi kardinad ei ole pärit Rootsist (ja need pole isegi mitte kardinad).
Me vahest peame eesti keelt enesestmõistetavaks,
kuid kui me uurime selle vasturääkivusi me leiame selle:
elavhõbe ei ela,
poksiringid on kandilised
ja konnasilm ei ole konn ega ka silm.
Kui kirjanikud kirjutavad raamatuid, kas siis ajakirjanikud kirjutavad aega?
Kui kana on mitmuses kanu, kas siis tuvi ei peaks olema mituses tuve?
Kui õpetaja õpetas, siis miks mineja ei minenud?
Kui vegetaarlased toituvad vegetatiivselt, mida põrgut söövad humanitaarlased?
Miks inimesed kannavad näidendit ette, aga ei näitle ettekandel?
Parkida sõiduteel ja sõita pargiteel?
Kuidas saab ilm olla ühel päeval kuum nagu põrgu
ja teisel päeval külm nagu põrgu?

Sa üllatud selle keele hullumeelsuses,
kus inimesed näiteks autost väljumisel „maha lastakse“
ja aega saab „surnuks lüüa“
ja kell võib „käia“ ja „seista“.
Eesti keele leiutasid inimesed, mitte arvutid
ja see peegeldab inimsoo loomingulisust
(Mis loomulikult ei ole üldse soo).

Sellepärast siis -
kui tähed on väljas, on nad nähtavad
Aga kui tuled on väljas, siis ei ole midagi näha.
Ja miks on nii, et kui pimedus lõppeb, siis päev algab,
aga kui lõppeb see luuletus, siis see lõppebki ja midagi uut ei alga?