Nädalavahetus

See on lihtsalt uskumatu, kuidas nädala sees on magamatusest jube väsinud olek, aga peale pöörast ilma uneta nädalavahetust valdab mind rahulolu ja justkui puhkus oleks seljataga :D
Hiljem mõnest asjast võib-olla pikemalt...

Nii, teistest asjadest ei viitsi kirjutada, aga laupäeval sai siis käidud rokikohvikus Sõpruse Puiesteed kuulamas. Tavaliselt on jaanuari ja veebruari üritustel suhteliselt vähe rahvast, aga kui me umb 23 sinna jõudsime, siis lookles uksetaga mitmekümne meetrine piletisaba. Niigi oli külm ja pidi veel külmetama, selles suhtes on väga tobe see, et peale uut treppi on kassa kohe ukse all, mitte üleval nagu varem - inimestel on väljas külm, piletimüüjal on külm ja turvameestel on külm. Peale seda kui piletikontroll on all, pole mult enam kordagi isikut tõendavat dokumenti küsitud, muidugi oli ka aeg, aga ma arvan, et peale seda on kontroll lahjemaks läinud, sest turvadel on lihtsalt meeletult külm seal all. Igatahes, rahvast oli uskumatult palju. Panin ühe pildi ka rahvast (netist leidsin, loodan, et autor ei pahanda), kui luubiga vaadata, siis leiab siit minu ka ;).
Agent M oli sel korral palju halvem kui eelmisel (Kosmikute plaadiesitlusel) - ma muidugi seisin küljepeal ka, aga vokaali ei olnud peaaegu üldse kuulda (eelmisel korral kiitsin just vokaali) ja muusika oli ainult nagu üks suur müra...
Sõpruse Puiestee - väga hea oli, publik oli kuidagi ääretult positiivselt meelestatud sel korral ja ansambel ise ka - suheldi rohkem publikuga kui tavaliselt (suhtlemine ei tähenda ainult jutustamist onju). Mul ei ole ühtegi halba sõna esinejate kohta. AGA, ma ei salli neid tüüpe, kes keset kontserti trügivad täis õlleklaasidega kuskile esiritta ja arvavad, et kui nad niigi eriti jalul ei püsi, siis hüpates on nende koordinatsioon täiesti korras - no ei ole ju, õlut lendas pidevalt igas ilmakaares, vastik. Ja siis pidi veel kogu aeg enda varbaid hoidma, need said üsna tallutud. Ja siis vastikud ligitikkujad, ma arvasin, et Rock Cafe kontingendi hulgas selliseid ei ole, aga tuleb välja, et siiski on. Ma ei pane pahaks seda kui inimesed üritavad lihtsalt tutvuseid luua, aga kui kaks naissoost isikut ei saa enam mitte kuskil koos väljas käia nii, et keegi neile vastikult ligi ei tikuks, siis on ikka jama küll. Selles mõttes on meestega ikka hea turvaline käia igal pool, aga vahest on vaja sõbrannadega koos ka pidutseda, kui kuskil peol on koos 2 naist, siis ei tähenda ju see ilmtingimata seda, et nad mehi otsivad, vot see ligitikkumine igal pool ajab tohutult närvi. Puiestee uus lugu jäigi põhimõtteliselt kuulmata sellepärast, et põgenesime vastikute meeste ja hüpiknukkude eest, järgmisel korral ilmselt broneerin endale tagarea, kindlam olla lihtsalt.

Nädalavahetusest veel niipalju, et mu vanaema arvab, et mul on alkoholiga probleeme, sest ta on 2 korda elus näinud mind joomas ja mõlemal korral jõin ma 2 klaasi veini ja lõpetasin kõige kiiremini ja 2 klaasi veini on tema jaoks katastroof, sest ta ei suuda pooltki ära juua. Vot, ta lapselaps on alkohoolik nüüd. Ilmselt pean ravile minema... Oijah, vanaemad on toredad, aga nad näevad alati tonti seal, kus seda tegelikult ei ole.