Kollane masendus
Armusin täna sellesse luuletusse, esimesest silmapilgust, tegelikult küll esimesest kuuldehetkest, sest kuulsin seda lauluna, ilus... Autor Indrek Hirv -
mind jälgis kuu kui tulin ilmale
külm vari lumel läikis - sinine kui klaas
kuuvalgus langes pilveservale
õrn vari lumel - purunev kui klaas
mind jälgis kuu kui surin sinusse
suur nukker kuu - kus on ta nüüd
külm vari langes pilveservale
kus on su suu - kus on ta nüüd
mind hoiab kinni hele päev
mind hoiab kinni pime päev
mu soontes sinu vere kullesed
neil kevadhommik on - mu soontes - (sinu) hele päev
mu huultel sinu huulte liblikad
neil suvehommik on - mu huultel - (sinu) hele päev
on varju hämaruses naeratus
suur läbipaistev kuu - ma tean ta jälgib sind
sa püüad varjata end minu unenäos
külm naer mu unne lõikab - kõlisev kui klaas
mind jälgis kuu kui surin sinusse
suur nukker kuu - kus on ta nüüd
külm vari langes pilveservale
kus on su suu - kus on ta nüüd
mind hoiab kinni hele päev
mind hoiab kinni pime päev
Sildid: Luule
1 Comments:
Sellest postitusest on küll pea aasta möödas, aga juhuslikult sattusin sellele ja pean sulle ütlema, et kuula Jaan Söödi esitatud lugu Suur nukker kuu, mis on samadele Hirve sõnadele.
Ilus laul on.
06 mai, 2008 13:30
Postita kommentaar
<< Home