Avangardism

Futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, konkretism, modernism, postmodernism, sümbolism jne jne - see on see, millega ma hetkel tegelen. Njah, sorry, aga need avangardsed suunitlused jätavad mind suhteliselt külmaks, luules just. Võtame näiteks Itaalia futurismi juhtfiguuri Marinetti, kelle kuulsaim teos on "Zang tumb tumb" - tehke mis tahate, aga mina ei pea seda kirjanduseks, pigem on see visuaalne kunst.
Ja siis veel dadaistid, kelle eesmärgiks oli tähenduse eitus. Nende eesmärgiks oli teha mõttetusi. Dadaistide kõige iseloomulikumad on tähe- ja häälikluuletused. Kõige tüüpilisem dadaistlik häälikluuletus on Hugo Balli "Elevantide karavan" - püütakse väita, et see häälikurivi ei näigi nii mõttetu ja suvaline, sest kuna pealkiri on elevantide karavan, siis need suvalised rittaseatud häälikud püüavad matkida karavani liikumist. Nojah, ei ole kirjandus, ei ole ja kõik.
Ja siis veel konkretism. Näiteks nemad pidasid oluliseks teksti loomise viisiks juhust (eriti Viini Grupp), näiteks - kirjutusmasinat veeti mööda tänavat, masina liikudes peksid tinakuulid vastu kirjutusmasina klahve ning tekitasid seega tekstimassi, mis sealsamas tänaval publikule maha müüdi - kas see on kirjandus???
Ja siis Gomringer on öelnud, et ideaalne konkreetne luuletus koosneb vaid ühest sõnast. Ta väidab, et kui on tegemist vaid ühe sõnaga (lumi), siis on sellega võimalik saavutada suurem konkreetsus ja intensiivsus, kui me kirjutaksime pika luuletuse kaunitest talvemaastikest, kirjeldaksime lumiseid metsi, saanisõitu või uisutavaid lapsi. No ma ei tea, mina hindan kirjanike puhul just seda, kuidas nad suudavad sõnadesse panna mingit ühte ja sama sündmust ja pilti sajal erineval viisil, sadat erinevat moodi kirjeldades jne.
Pean vist kolima aastasse 1800 ja midagi. Ma loodan, et ükski kirjandusteadlane seda lugema ei juhtu, või kui juhtub, siis tehku mulle selgeks, miks sellised ajuvabad tüübid on maailmakuulsad luuletajad :S