August

Ma jumaldan uduseid augusti õhtuid. Ma jumaldan seda, et õhtul välja minnes ei pea toppima ennast riidesse, vaid saab olla paljaste õlgadega (ma jumaldan paljaid õlgu). Ma peaaegu jumaldan ka seda, et päevas peab vähemalt 3 korda pesemas või ujumas käima. Ma armastan seda, et nii soojadel augusti õhtutel on mõnus väljas veini juua ja endal hääl täiesti ära lobiseda. Ma jumaldan augustikuiseid vabaõhukontserte õhtul, pimedas, aga soojas (paljaste õlgadega :D). Ma imetlen augustiöist autosõitu maanteel, kui ühel pool teed sähvib välk ja teisel pool teed siravad tähed ja nii peaaegu sada kilomeetrit järjest. Ma armastan soojadel augustikuu öödel süüa n-ö vanakooli hamburgerit (selline burger, mida on täiesti võimatu süüa, eriti veel autos). Oh ma jumaldan ja armastan elu, vähemalt hetkel küll :)

------------------------------------------------------------------------------------

Kui ma juulis juba ootasin sügist (isegi märkmiku ostsin kooli minekuks ära :D), sest kõik tundus niiiii paha (suvi rõhus oma raskusega õlgadele, linnas), siis nüüd ma lükkaks küll sügise määramatuks ajaks edasi. Mulle on alati august meeldinud, aga sel korral tuli ta kuidagi eriti positiivse ja harmoonilisena. Üle paari päeva järjest ei lasta küll väga õnnelik olla, aga mingi sisemine rahulolu on saavutatud :).

------------------------------------------------------------------------------------
Laupäevane üritus Kihlis oli veidi tragikoomiline. Saabumine kell 22.25, eemalt kõlas "Jäätisekohviku ees".
Mina: "Kas bänd on juba ammu laval?"
Turvamees: "See on jah juba ammu, aga kohe peaks tulema see teine, no see mingi puiestee või asi."
Sammumine mööda metsikult tolmust teed lava poole. "Kle, trummar vist ei kuule üldse teisi..?"
Rahvast isegi oli lava ees pisut, aga siis, keset lugu, hakkas keegi mikrofoni karjuma, et 15 minuti pärast sooritab mingi auto hüppeid, et kõik vaatama. No ja naksti oligi lavaesine tühi. Bänd mängis peaaegu tühjusele. Aga viimaste lugude ajaks oli rahvast juba päääris palju ja mehi ei lastud enam lavalt minema. Aga no kamoon, kus te rahvas enne olite.?
Tegelikult oli mõnus, täpselt selline kontsert, mis sellel suvel veel puudu oli. Soe, aga pime suveõhtu (paljaste õlgadega :D :P).
Ja kunagi peabki ju ometi trummari tähetund ka tulema.
Ja ühte asja liiga palju ei ole kunagi eriti hea, tähelepanu on hajutatud, kõik tundub liiga loomulik.
------------------------------------------------------------------------------------

Augustiöö (Andres Aule)

On augustiöö
ja liblikaid lendab
autode alla
sa räägid endast
andmata alla
ja peeglisse jääb
su naeratus valla

On augustiöö
saab pimedus suureks
anda end sulle
veel olla su juures
Me lendame tulle
ja sigaret süttib
pool sellest on sulle

On augustiöö
ja alati keegi
kellegi juures
sa süütad leegi
mis kustub tuules
sel augustiööl
saab pimedus suureks

On augustiöö
ja lennukeid lendab
tähtede alla
sa lased endal
langeda alla
ja taevas on must
ja sinule valla

*Alumiinium, sinu sädelev sõber