Laval ammu surnud staar...

Õhtul siis Paidesse Vennaskonda kuulama. Loodan, et neid inglise keelseid lugusid täna ei tehta.

Tseremoonia (M.Vaik)
Siin õhtuses ja üksildases pargis,
kus seisab mahajäetud lennukiangaar,
mis hiljem tehtud ümber kontsertsaaliks.
siin seisan mina lava kõrval maas
ja laval ammu surnud staar,
kes räägib oma rasket lugu.
Mu lemmikbänd on kokku tulnud taas
ja mängib oma sünget lugu
ja mina nutan häbitult ja vabalt.
Must ingel taas on võtnud minu käed
ja vaikne muusika siit tühjalt lavalt
mu silmadest on sulatamas jääd.

Jep, Vennaskond oli kunagi mu lemmikansambel, aga nende sära on tuhmunud. Plaadid eksivad küll veel masinasse ja mõned lood on siiani minu jaoks tähtsad ja erilised ja parimad, aga midagi jääb nüüd puudu... Seletamatu... Tahaks kustutada mälust praeguse Vennaskonna ja mäletada enda jaoks just seda vana ja säravat, aga ikka ronin kontsertile, sest loodan, et sel korral on parem kui eelmisel ja et järgmisel jälle parem kui sellel...