Supp
Seda ei juhtu just eriti tihti, et meie kursaüritusel on kohal kaks meessoost inimest, seega võib vist eilse õhtu igati õnnestunuks kuulutada, tore oli ;).
Kadunud inimesed on ka leitud.
Pole ammu sellele mõelnud, aga nüüd kriibib jälle - kuidas Vainola küll Metro Luminali albumil "Coca-cola" nii koledasti laulda oskas :S. No tegelikult nii kole ka ei ole, mõned lood on täitsa ok, aga võrreldes nt sama ansambli teise plaadiga ("Ainult rottidele") on vahe ikka tohutu. Jumal tänatud, et ta avastas, et selle nina/kurgu/misiganesveel häälega ei pea ilmtingimata laulma, et saab ka teisiti.
Sildid: Allan Vainola, Mina
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home