Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

reede, jaanuar 26, 2007

Õhtud

Tänase õhtuga siis lood nii, et võtan pisut rahulikumalt ja Rock Cafesse ei lähe, selle asemel õhtul kinno vaatama filmi "Paabel" ja siis saun, :P

"Meeste varjupaik" oli tõesti hea komöödia, soovitaksin vaatama minna, aga kahjuks on kõik piletid välja müüdud, 5-ndal veebruaril on veel üks vaba pilet. Igatahes, etendus rääkis meestest, kes peavad oma naistega igal laupäeval vähemalt 5 tundi poodides sörkima. Vaesekesed :D. Tegelikult oleks tahtnud neid naisi näha ja kas selliseid üldse on olemas, ma küll ei suudaks igal nädalal poodides käia, ja isver, 5 tundi oleks ju täielik piin, aga see selleks. Kui keegi on näinud "Rahauputust" ja "Ürgmeest", siis võiks öelda, et see "Meeste varjupaik" on midagi nende kahe vahepealset.

Eilne Sõpruse Puiestee kontsert seiklusjuttudes läks kuidagi imelikult, ma ei oskagi seletada. Seltskond oli hea ja kontserdile eelnev aeg ja vaheaaeg läksid selle tõttu kiiresti ning huvitavalt, vein maitses ka hästi :P. Kontserdi ajal oli mu tähelepanu millegi pärast nii hajutatud, et ma lihtsalt ei suutnud kuulata, vahtisin ainult ringi. Ja kuulamise asemel keskendusin rohkem sõrmede jälgimisele, kohati ei saa ma aru, et kuidas need viis asjandust nii võimatuna tunduvaid positsioone saavad võtta. Pubi kontserdid on mulle varem meeldinud selle pärast, et bändi ja publiku vahel ei ole sellist kauget distantsi ja kõik on justkui võrdsed, aga kui publik hakkab domineerima, siis on jama, eile kohati hakkas. Trummid peksavad ka üle seal, aga see selleks. Seda saime ka teada, et bänd istus vaheajal lauas ja jõi õlut ja tegi teises pooles päris palju kalasid :D, need olid lahedad ja suutsid isegi mu tähelepanu köita. Uutele lugudele ei saa esimese kuulamisega kunagi õigesti pihta, vähemalt mina mitte. Rohkem ei ütle vist midagi :S

Sildid: , ,

3 Comments:

Blogger KikuRiinu said...

olid rõdul? seal peksavad trummid eriti üle...

26 jaanuar, 2007 15:21

 
Blogger Annika said...

Ei olnud rõdul. Kogu aeg ei häiri, aga mõne loo ajal tahaks nagu vaiksemalt...

26 jaanuar, 2007 15:30

 
Anonymous Anonüümne said...

eilne esinemine oli endale ka harjumatu. ühel üritusel mängi bassi, siis jälle kitarri jne. Uued lood ei ole tegelikult veel paigas kuid arvestades meie bändi kooslust tuleb leppida sellega, et midagigi liiguks siis peab lihtsalt neid mängima, selleks, et need saaksid üle teoreetilisest staadiumist.

Muideks, huvitav tähelepanek - kui oled publikuga nina vastu nina ja rahvast on palju siis see ei häirigi NII VÄGA erinevalt sellest, et sinust 1,5 meetri kaugusel seisavad u. 20 inimest. Võibolla on point selles, et suure rahvahulga puhul valid välja ühe "Meie mees Havannas" kes seisab enamasti sinu ees, tekitad temaga mingi silmsideme ja ülejäänu hajub aga 20 inimesega pead korraga suhtlema (mis on märksa raskem)

26 jaanuar, 2007 18:19

 

Postita kommentaar

<< Home