Sinilill

Miks on nii, et mõnel päeval on hästi raske, sest tunned, et igasugused tähtajad rõhuvad ja paljud asjad peavad lähiajal paika loksuma, mis veel ei ole loksunud jne. Ja siis järgmisel päeval on nii meeletult kerge olla, et terve päeva on tunne, nagu hõljuks kusagil pilvede vahel, tähtajad on lähemale tulnud, tööd pole absoluutselt edasi arenenud, aga täielik vabaduse tunne on :P Ma olen täna umbes 10 korda järjest kuulanud Kosmikute „Sinilille“, sest mul on just täpselt selle sinilille tunne täna – avarus, hingesoojus, kuum süda, tuline noorus – mina.

Ilma muusikata ei mõju need sõnad üldse nii kergelt ja lennuliselt, aga:

Juba närbumas õielehed,
siiski silmale ilu.
Paneb uskuma õnn on ehe,
paneb meeldima valu.

Olen väsinud olnud tihti,
löönud kõigele käega.
Olen mõelnud - ei mingit sihti
enam enda ees näe ma.

Sinilill, sinilill -
päevasooja kaasa tooja.
Sinilill, sinilill -
mälestusi hoiab kütkeis.
Meenub pilk ja meenub sõna
oli eile see või täna.
Meenub vaade nukker
nagu minek.
Avarust ja hingesoojust,
kuuma südant, tulist noorust,
taevasina uduõrna vinet.

Väga-väga hästi sobib tänasesse päeva ka ans Anduri "Sa tuled kevadel". Tahan uut plaati ka!!!

PS. Seoses ühe loo mitu korda järjest kuulamisega tuli meelde teismeliseiga ja see, kuidas üks kassett oli otsast lõpuni ühte lugu täis lindistatud, et oleks hea selle laulu saatel magama jääda :D