Uskumatu vabadus

Õhtul oli imelik magama minna, sest kella ei pidanud helisema panema. Vaatasin igaks juhuks graafikust järgi ja veendusin, et täna on mul vaba. Hommikul ehmatasin ennast 9.30 üles ja arvasin, et olen magama jäänud. Vaatasin igaks juhuks uuesti graafikusse ja taas veendusin, et vaba päev on. Huhh, sel nädalal on neid lausa neli, see tundub täiesti uskumatu. Ma olen lihtsalt juba harjunud sellega, et tavaliselt on mul üks vaba päev nädalas, küll on tore, et vabariigi sünnipäev olemas on :D

"Ära karda mind" (sõnade autor peaks olema Jaan Tätte, aga pead ei anna selle eest, ilus lugu igatahes, Olav Ehala muusika)

Ära karda mind, ka mina olen väike
Nõnda lihtne kõik see olla ju ei saa
Olen jäätund lill ja sina ole päike
Tahan sulada kui kevadine maa.
Ära karda mind, ka mina olen arglik
Kuhu kaovad küll mu mõtted minu peast?
Ootan, et sa käiks mu põues vaikselt vargil
et me tunneme - see on see on see.

Sinu juuksed on kui tuul, mis puhub merelt.
Sinu huuled on kui eksitavad teed.
Sinu silmad on kui jumalate perelt.
Veel ei usu, et mu lähedal on need.

Sinu hääl on nagu samet ümber kaela
Sinu kael on nagu valgus üle vee.
Kas puudutada võin su kleidipaela,
et me tunneme - see on see on see.

Metro Luminal "Palveta surnud sõprade eest" - see on viimane võimalus mulle