Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

esmaspäev, mai 22, 2006

F, millest sai E

Täna oli selle sessi esimene n-ö ametlik eksam. Ja mina oskasin kõige esimesest eksamist kohe läbi kukkuda. Tegelikult ma läksin sinna teadmisega, et ma tehtud ei saa, sest neljapäevast laupäevani olid kõiksugu üritused, mille pärast ei saanud õppida ja ainult pühapäevast jäi selgelt väheks. Ma läksin sinna selleks, et aimu saada, milliseid küsimusi õppejõud üldse küsib. Sain töö kätte ja vaatasin, et ainult 2 küsimust. Esimese vastasin ilusasti ära, aga krt teise kohta ei osanud ühtegi sõna kirjutada. Parem oleks olnud kui ma ei oleks osanud kumbalegi küsimusele vastata, aga nüüd ma kirun ennast, et oleks teise küsimuse kohta kasvõi ühe lausegi osanud kirjutada, oleks ehk läbi saanud. Kusjuures mul oli täpselt silme-ees, kus kohas need asjad, mida küsiti, konspektis olid, aga ühtegi tarka sõna nende kohta meelde ei tulnud. Igatahes substantiivifraas, predikaatne atribuut ja aktantne atribuut on teisel katsel nüüd mul kindlasti peas.
Inimene on ikka naljakas küll, teab, et ei saa tehtud ja kui läheb isegi nii hästi, et saab täpselt poole eksamist vastatud, ei ole rahul :D
Tegelikult ei ole eksamist läbikukkumine üldse mingi hull asi, sest ma olen iga sessi ajal vähemalt ühest läbi kukkunud :D. Aga see tekitab sellise vastikult loiu tunde, et nüüd on üks eksam veel lisaks ja see ei pane mitte õppima, vaid veel rohkem laisklema ja mõtlema, et küll jõuab. Ma ei oska seda seletada, aga just nii see mulle mõjub. Reedel on järgmine eksam ja ma lihtsalt ei viiiitsiiii!!!! Ja vahepeal peab keegi veel tööl ka käima.

Eelneva jutu kirjutasin siia siis kui eksami tulemused tegelikult veel teada ei olnud, ma lihtsalt ise oletasin, et kuna ma vastasin heal juhul ära 50% eksamist, siis ei saanud ma seda mingil juhul tehtud. Aga nüüd, kus tulemused on teada, selgus, et ma sain eksami tehtud. Küll ainult E peale, aga ikkagi. Mõnes mõttes olen õnnelik, aga samas olen jälle dilemma ees. Nüüd on mul eksam tehtud ja ainepunktid käes, aga kui ma tahan järgmisel poolaastal ka stipendiumit saada, siis pean ma kindlasti selle eksami uuesti ja parema hinde peale tegema. Oleks ma eksami läbi kukkunud, siis oleksin kindlasti läinud uuesti, aga nüüd on just seline tunne, et üldse ei viitsi seda sama jura uuesti õppida ja jätaks nii nagu on, aga samas tahaks õppimise eest pappi ka saada. Aga samas ikka üldse ei viitsi uuesti. Dilemma.