Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

reede, veebruar 15, 2008

Ego(ist)

Lugesin nüüd Kadri Kõusaare teise romaani ka läbi (kui romaanide ilmumisaega arvestada, siis tegelikult lugesin nüüd esimest). Ja kuna need romaanid istuvad mul peas millegi pärast kõrvuti, ei taha üldse üksteisest lahti lasta, siis ma muudkui otsin nende kahe vahel seoseid ja see rikkus vist seekordse lugemise pisut ära. Igatahes, "Egos" on Kõusaar keeleliselt parem, tema keelemängud on nauditavad ja väga õigel kohal, erinevate kultuurikontekstide tundmine on ka priima. Kuna ma lugesin "Vaba tõsu" enne, siis tunnen ma "Ego" vastu pisikest vimma selle pärast, et see mingites läbivates liinides matkib "Vaba tõusu". Kuigi tegelikult on ju vastupidi. Kolmandat teost ma enam sellistel teemadel lugeda ei jaksaks - keskklassi tüdruk, armuke, rikas mees, surm jms. Romaani kirjutamise kujutamine romaanis endas on Kõusaarel tegelikult hästi õnnestunud "Egos", eriti meeldis mulle see, kuidas ta pikkis vahele repliike a`la popkriitik ütleks siin nii ja teie näete seda nii jne. Pikaks venis, lõpp oleks pidanud tulema palju varem, sest järsud hüpped ühtedelt tegelastelt teistele viskasid lõpuks üle. "Vaba tõus" meeldis mulle rohkem, kuigi mingi sisetunne ütleb, et kui ma oleksin "Ego" esimesena lugenud, siis oleks jällegi see parem tundunud.

Sildid: