"Juuksur"

Eile käisin kohas nimega "Juuksur". Algselt pidime minema kaheksakesi, aga lõpuks läksime kahekesi, mis oligi tegelikult hea, sest koht oli pisike. Asus Vaimu tänaval keldris. Koosnes kahest pisikesest ruumist, mis olid täidetud nõukaaegse mööbliga (vist). Hinnad olid vanalinna kohta väga soodsad, õlle sai 25 krooniga näiteks ja jäätise-rummi kokteil oli väga hea (ma olin vist esimene inimene seal, kellele nad seda tegid :)). Kummaline koht, aga samas lõi kuidagi sellise õdusa meeleolu, sest kõik olid kokku pressitud. Mindud sai sinna hoopiski Vainola kontsertile. Nüüd on mul võrdlusmoment: Tartus oli parem kuulata, sest kõik kuulasid tardunult ja keegi ei lobisenud omavahel (silmad ei hakanud ka suitsust kipitama), aga "Juuksuris" oli jälle sundimatum õhkkond. Kuna kuulsin seda kava teist korda, siis suutsin sel korral ka rohkem sõnadele keskenduda ja pisut rohkem "asjade" üle järele mõelda. (Ära ärata mind-öö on ilusam-külm on soojem). Andekas inimene on see Vainola. Ja ma ei teadnudki, et üks minu kunagisi lemmiklaule "Mul oli üks plika" on tema esimene lugu. Andekus lõi juba esimesel katsetusel välja. Ja meeletult omapäraselt hea hääl, mis suudab kõik sõnad nii kõlama panna, et need lihtsalt poevad sügavale hingesoppi. Tuleb tahtmine isegi odekolonni juua ja minna sinna, kust bussid tagasi keeravad (tegelikult mitte, aga kuradima veenev on ta küll). Andekus astmel kümme kindlasti. Ma läheksin kolmandat korda veel kui oleks võimalust ja kui mul oleks plaat selle sama kavaga, siis oleks sombuste päevade üksiolekuhetkede kaaslane selle plaadi näol ka olemas.