Allan Vainola "Unenäopüüdjad"

Sain täna kauaoodatud plaadi omanikuks. Kui kevadel esmakordselt Tartus "Mailaulul" Vainola soolokava kuulsin, siis tekkis kohe igatsus ja ootus selle plaadi järele, nüüd on ta siis käes ja täpselt selline nagu ma ette kujutasin. Rahulik, sõnumiga, hea meloodiaga jne... Tekstid on kõik väga head, kuulates head ja lugedes head. Muidugi pikem võiks see plaat olla, kümnest loost jääb justkui väheks, aga see on ainult pisike etteheide (head asja on alati vähe). Inimhääl, akustiline kitarr (Allan Vainola), akordion (Jaak Lutsoja) ja kontrabass (Tanel Liiberg) - mõnus. Kaks lugu, mis mul kontsertitelt alati kummitama ja meelde on jäänud, on plaadilgi mu n-ö lemmikud. Tegelikult ma nagu ei oskagi ühtegi lugu mingil kindlal põhjusel eelistada, aga "Lõpp-peatus" ja "Ära ärata mind" on kuidagi eriti sügavale hingesoppi pugenud. Väga head tekstid on ka Arvi Siig "Külm sonett" ja Andres Aule "Pilet tundmatusse". Ja Mait Vaigu "Lapsepõlve kokkutulekut" olen juba ammu oodanud, sõnum on hea, iseasi on loomulikult see, et kas see jõuab nende kõrvadeni, kellel seda kõige rohkem vaja oleks. Kokkuvõtteks võiks vist öelda, et see plaat maandub igatahes lemmikplaatide riiulil :)

"Ära ärata mind" - Allan Vainola ja Andres Aule

sa lamad mu käel
on voodis härma ja lund
hinges on jää
kuid süda päiksest näeb und

ära ärata mind
öö on ilusam
külm on soojem
ära ärata mind
kui sirutan käed su poole

valgusaastate kauguselt
leidvat end sind
kui uskusin
siis aeg ei puudutand mind

siin praegu su kõrval
näib otsida liig
sünkpimedas öös
kestab sajandeid viiv

ära ärata mind
öö on ilusam
külm on soojem
ära ärata mind
kui sirutan käed su poole

sa lamad mu käel
on voodis härma ja lund
hinges on jää
kuid süda päiksest näeb und


PS. loodan et keegi ei pahanda