Pudru ja kapsad

Pühapäeval käsin Draamateatris vaatamas etendust "Rahauputus". Asja point oli selles, et kui ühe korra valetad, siis jäädki valetama, sest hakkad seda ühte valet teiste valedega katma. Mõtlemisainet see etendus eriti ei andnud, aga naernud pole ma küll vist mitte kunagi nii palju. Seega, kes naerda tahab, mingu vaatama.

Tundub, et tuleb tihe nädalalõpp: neljap kursusega R.I.F.F.i TTÜ majandusteaduskonna sügispeole (see pole oluline, et me TLÜ-st tegelikult oleme onju ;)). Reedel Rock Cafes Sõpruse Puiestee, Ketaspidur ja Süütu Vanaema. Laupäeval "Täiskuud" vaatama. Pühapäeval sünnipäevale. Esmaspäeval Vene Teatrisse "Keisri hullu" vaatama. Huhh...

Täna Viikberg vihjas mulle, et ma olen seminaritööks ja lõputööks liiga suure ampsu ahnitsenud. Tundub küll, et tegemised hakkavad varsti üle pea kasvama, aga kes teeb see jõuab eksju ja "tervelt" kuu aega on ju veel seminaritöö esitamiseni aega jäänud :D (Tegelikult pole siin naljakat midagi. See osa tööst, mis mul siiani tehtud on, on köömes selle kõrval, mis veel ära tuleb teha)

Täna on kuidagi hea päev millegi pärast. Mitte midagi positiivset pole juhtunud, aga mul on suu kogu aeg kõrvuni. Eile oli tegelikult sama lugu - kui ma läbi paduvihma koju jõudsin, siis tilkusin nii nagu oleksin pesumasinast välja tulnud, aga tuju oli ikkagi hea. Sügis südames? :)

Meri on täna võimas...