Probleem on selles,kuidas kõigepealt julgeda oma tööd sõpradele näidata, seejärel välja kannatada nende arvamus, ja lõpuks, mis kõige tähtsam, kas nende hinnanguga nõustuda või mitte, ja mõtelda välja, mida edasi teha. (James Fenton)

esmaspäev, veebruar 18, 2008

Tahaks naerda

Igal teatril on oma funktsioon eksole. Ja kui ma lähen Komöödiateatrisse, siis ma lähen sinna tõesti selle eesmärgiga, et naerda, mingit esteetilist ja sügavamõttelist etendust ma ei ootagi. Aga kahjuks on etendusi, mis naerma ajaks, tohutult vähe. Igatahes, "Kuidas dresseerida meest" jäi lahjaks. Palmiste mängis hästi ja näitlejatööle ei ole ühtegi etteheidet, aga süžee oli lihtsalt lahja. Kohati ajas muigama, aga naerma küll mitte. Ja minu jaoks olid seal tohutud vasturääkivused. No näiteks, kui Jumal lõi mehe ja naise ning kui nad lõpuks paradiisist välja visati, siis ei muutunud nad ju äkitselt ahviks. Kahte teooriat niiviisi kokku panna ei ole võimalik. Paradiisis olid mees ja naine ning siis järsku elasid koopas ja käisid neljakäpukil? Kus on loogika?

Sildid: