Tõed on kõik teada...

Ma pole üsna ammu kirjutanud, aga ega midagi pöördelist ei ole toimunud ka.
Esmaspäeval käisin lõpuks ometi vaatams Mati Undi lavastatud ja Jan Uuspõllu mängitavat "Ürgmeest". Ammu juba tahtsin seda näha, aga siis oli häda selles, et ajad ei sobinud ja siis mängiti seda ainult väljaspool Tallinnat ja siis ma ei teadnud, kust pileteid saab jne. Siinkohal suured tänud veelkord piletihankijale ;). Väga-väga hea oli, Uuspõld on ikka metsikult andekas näitleja ja see roll sobis talle nagu rusikas silmaauku mu meelest. Etenduse mõte seisnes siis selles, et prooviti näidata meest ja naist samades situatsioonides ja aru saada sellest, et mehed ei ole sitapead, vaid nad on lihtsalt teistsugused kui naised. Päris kõik seal etenduses täppi ei läinud, aga ütleme nii, et äratundmisrõõmu oli päris palju ja naerda sai ka nii, et pisarad olid silmas.

Esimest korda üle ma ei tea mitme aasta on mul aastavahetuseks kindlad plaanid. Ma ise ka ei suuda seda veel uskuda :D Mulle üldse ei meeldi see, et asju peab nii palju ette planeerima, aga igatahes hetkel on meil paari sõbraga broneeritud toad ja saun ühes Pärnu hotellis ja igatahes jah, saab vähemalt kolmeks päevaks puhkama. Nüüd tuleb edasi otsida, et mis Pärnus sel õhtul toimub.

PÖFF on ka nagu väga halval ajal, loodan, et mõnda filmi ikka jõuan vaatama.

Krista Kerge jagas loengus ühte luuletust, mida me analüüsima peame. Autorit ta ei öelnud, seega ei tea ma ka autorit, aga mulle väga meeldisid paar lõiku sellest luuletusest:
/---/
See eluks nimetatav
pole üldsegi elu
vaid imelikult pikk aeg
mille jooksul õieti
omaenda sündimise süüdki
mõista ei suuda
/---/
hirm pole midagi muud
kui loobumine möödakäija rahust
tule
läheme ja tabame selle kõikevõitva hetke
mil tõed on kõik teada
ja ühtegi valet ei tule veel meelde