Elus

... ja otsaga Valgas. 5 päeva veel ära :)

PUHKUS

Hüvasti Tallinn, sest mul algab homsest puhkus ja enne 5-ndat juulit ma loodan, et mind selles linnas ei kohta. Lähen ära loodusesse. Minu koduks saab haagissuvila :) Lõpuks ometi saab sellest linnakärast eemalduda ja lihtsalt olla. Raamatutekuhi on juba kaasa pakitud. Kui keegi peaks nüüd kahe nädala jooksul Lõuna-Eestisse sattuma, siis võtke ühendust. Telefoni ehk isegi võtan vahel vastu, siis kui aku täis on ja juhuslikult telefon on sisse lülitatud. Aga süliraali võtan ka kaasa, et kõik käidud ja nähtud kohad üles kirjutada ja fotosüüdistustega jäädvustada. Ja kui väga tsivilisatsiooni isu vahepeal tuleb, siis otsin metsade vahelt mõne traadita neti antenni ja teavitan ehk teidki sellest, kas olen veel olemas või mitte :D Ilusat suve!!!

NB! Jaanipäeval ilmselt Türil, aga ei tea kah veel kindlalt.

Loetud raamatud

Tuli meelde, et ma olen vahepeal (peale viiendat aprilli) mõne raamatu ka ikka läbi lugenud. Pean tunnistama, et põhiliselt on need koolis kohustuslikus korras loetud raamatud, sest vabatahtlikuks lugemiseks oli küll sel poolaastal väga vähe aega - aasta läbi 3 päeva nädalas koolis ja 3 päeva nädalas tööl ja ühe vaba päevaga lihtsalt ei jõua palju ära teha.

• A. France "Crainquebille" - novell, mis räägib seaduse tobedustest. Mees pannakse vangi, sest väidetavalt ta ütles kordnikule halvasti. Kui ta vangist välja saab, siis on ta elu põhimõtteliselt läbi, sest keegi ei usalda teda enam. Ta hakkab jooma ja vajub aina sügavamale põhja. Siis tuleb tal mõte, et vanglas oli nii hea, et tahaks jälle sinna sooja ja sööma. Ta läheb kordniku juurde, ütleb need samad sõnad, aga too ei tee väljagi. Ja küsimuse peale, et miks ta meest vangi ei pane, vastab kordnik, et kui ta igaühe, kes nii ütleb, vangi paneks, mis siis ühiskonnast saaks?
• Madis Kõiv "Tagasitulek isa juurde" - näidend, meeletult segane näidend. Ausalt öeldes, mulle üldse ei meeldi näidendeid lugeda ja võib-olla tõesti on see tükk ka teatris vaadates parem, aga lugeda oli küll jõhker. Poeg oli vanem kui isa ja sündmused vaheldusid ka nii, et ei saanud aru, kas see toimus olevikus, minevikus või tulevikus. Tegelikult lõpuks hakkasin ma isegi midagi mõikama, aga see oli jälle üks selline kirjatükk, mis pani mind tundma ennast ääretult lollina, sest ma ei saanud aru.
• Johan Huizing "Mängiv inimene" - sellest, kuidas inimesed mängivad elu ja elamist.
• Paul Kuusberg "Südasuvel" - Romaan, mis räägib rahvuslikest lõhedest ja kõigest sellest kammist mis praegu pronkssõduri juures toimub. Väga õige aeg oli seda praegu lugeda, viskas kuidagi pildi selgemaks nendest asjadest. Romaan, mis näitab sõda põhiliselt läbi punase Eesti noore, aga mis kujutab ka metsavendi.
• B. Kangro "Jäälätted" - ei meeldinud, imal jama. 5 või rohkemgi poissi, kes ajavad taga ühte tüdrukud, kellel nende kõigiga mingi salajane suhe on. Tüdruk jääb lõpuks rasedaks, kaotab lapse ja siis uputab ennast järve.
• Arvo Valton Vallikivi "Taltsutatud lammas" - novellid või lühijutud. Naljakad, segased, arusaadavad ja imelikud...

Rahulolematud naised

Mu postkasti prantsatas alljärgnev kiri ja kuna mul üks postitus juba on rahulolematutest naistest, siis siit tuleb lisa:

Miamis olevat pood, kus müüakse mehi. Poe uksel on juhend kaupluse külastajatele: "Kaupluses tohib käia vaid ühe korra. Korruseid on 6 ja igal korrusel on erinevate omadustega mehed. Võid valida mehe mis tahes korruselt või minna edasi järgmisele korrusele, kuid tagasi eelmisele korrusele minna ei tohi!"

Naine läheb poodi. Esimesel korrusel müüakse mehi, kellel on töö. Naine läheb järgmisele Teisel korrusel müüakse mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. Naine läheb edasi. Kolmandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. "Vau!" mõtleb naine, aga jätkab siiski veel ülespoole. Neljandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. "See on juba tõesti tore!" mõtleb naine. "Siia võikski jääda," aga läheb ikkagi järgmisele korrusele. Viiendal korrusel müüakse romantilisi kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. Naine tunneb suurt kiusatust ostu ära teha, kuid arvab, et järgmisel korrusel on veel midagi paremat ja jätkab teed. Kuues korrus on tühi, seal on ainult silt: "Oled 6.korruse 31 456 012. külastaja. Selle korruse eesmärk on tõestada, et naistele on võimatu meeltmööda olla. Täname külastuse eest!

Meestepoe kõrval on Naistepood. Ka seal on 6 korrust. Esimesel korrusel müüakse naisi, kellele meeldib seks. Teisel korrusel müüakse rikkaid naisi, kellele meeldib seks. Keegi ei ole kunagi käinud 3.-6. korrusel.

Mõnus õhtupoolik

Eile õhtul tänas ansambel Sõpruse Puiestee kõiki EMK-sse helistajaid kontsertiga. Pubi Seiklusjutte maalt ja merelt on mulle eelmistest suvedest just meelde jäänud oma hubase hooviga. Nüüd tõestas see pisike hoovike, et ta võib olla ka suurepäraseks kontserdipaigaks. Õhtu oli mõnusalt soe, koht mõnusalt hubane ja muusika mõnus nagu alati. WC järjekorras seistes sattusin väikesess vestlusesse kahe vanema naisterahvaga (vanema, aga mitte vana, no niii umbes 40 ringis ma pakun) teemadel: Sõpruse Puiestee muusika, sõnade ja sõnumi mõju noortele, just n-ö mõtlevatele noortele; bändi positiivsus; teised sellelaadsed bändid (kusjuures meil ei tulnud kolme peale ühtegi meelde, lõpuks leppisime sellega, et võib-olla Vennaskond kisub sinnakanti, aga ainult natukene; pärast ma muidugi mõtlesin, et oleks pidanud Metro Luminali kah mainima) ja lõpetuseks lubasid kaks rõõmsat naist esimesel võimalusel poodi minna ja endale SP plaadid osta :) Kahju, et vetsu järjekord nii lühike oli seal, mitte selline nagu Metallica kontserdi ajal :D Kolmesõnaga mõnus õhtu oli. Ahjaa, terve kodutee ümisesin Beatrice`i lauldud 1905-te, ja just tema lauldud, sest see on uskumatu, kuidas erinevad inimesed võivad ühte laulu nii erinevalt laulda, et nad ei tundu üldse üks ja sama.

NB! Millegi pärast ei kuku täna laused üldse sellised välja nagu ma tahaksin, vabandan segaste lausete pärast.

EMK finaal 18.juuni 2006

Nii, homme on siis lõpuks käes Eesti Muusika Karika finaal. Finalistideks on Sõpruse Puiestee ja TTÜ meeskoor. Mina hoian loomulikult pöialt Sõpruse Puiesteele ja loomulikult hääletan ka - kallid sõbrad ja niisama lugejad, tehke ka teie seda, sest:

1. TTÜ meeskoor on juba ühe korra Sõpruse Puiesteele kaotanud, kuid pääses miinusringidest ikkagi finaali. Sõpruse Puiestee pole aga kordagi kaotanud.
   
2. Väga imelik oleks kui Eesti parima ansambli tiitli saaks meeskoor.
3. Meeskoor lööb massiga - neid on palju, neil on palju sugulasi-tuttavaid ja mis veel kõige tobedam, reklaamipauside ajal haaravad nad ka ise oma pintsakutaskutest telefonid ja klõbistavad endale sõnumeid saata.
4. Mida ostab meeskoor muusikatarvete poest 50 000 krooni eest? Noodipulte? Koori rahastab ju ülikool nagunii. Sõpruse Puiesteele kuluks see raha igal juhul rohkem ära, saaks osta kõiksugu vajalikke vidinaid. (No kasvõi medikaid ja kitarrikeeli, neid ju ikka kulub :D)
   
5. Sõpruse Puiestee näeb ise vaeva lugude kirjutamisega, meeskooril ju repertuaaris laulud, mida laulavad peaaegu kõik meeskoorid.
6. Sõpruse Puiestee on lihtsalt parem kui TTÜ meeskoor

Ma arvan, et nendest põhjustest nüüd piisab. Homme 20.05 siis kõik televiisorite ette ja hääletama ;)

"Algab suvi"

Käisin siiski Paides üritusel "Algab suvi". Lihtsalt tuiskasin peale tööd sinna ja järgmisel hommikul vurasin Tallinnasse tagasi tööle. Läksin sinna Ans. Andurit kuulama/vaatama, sest polnud juba peaaegu aasta nende kontserdil käinud ja veitsa piinlik oli selle pärast (vahepeal ma käisin päris tihti, aga viimasel ajal esinevad nad alati mõne parema bändiga samal ajal või siis Tartus). Nemad olid head. M. ütles küll, et neile endile tundus laval väga sitt, aga minu meelest oli ok, sest olen ka sitaks hullematel kontsertitel käinud. Igatahes publik oli Paidele väga-väga tüüpiline. Kõik istusid süngete nägudega pinkidel ja ei viitsinud isegi plaksutada.

Aga seal oli veel ansambleid, kelle vastu ma isiklikult mingit sümpaatiat ei tunne, aga kuna ma juba seal olin, siis kuulasin/vaatasin need kah ära.

OSM ehk One String Missing on noor Paide bänd, kelle järgi kõik teismelised Paide neiud hullud on (ürituse publik koosnesgi põhiliselt 10-16 aastastest). Kui nad tegutsema hakkasid, siis ma mõtlesin, et tüüpidest võib asja saada, aga võrreldes esimese kontserdiga oli toimunud pigem suur tagasilangus (see oli nende teine kontsert). Kutid olid ülbeks läinud kuigi põhjust selleks nagu küll ei ole (veel). Kui juba alguses nii ülbe olla, siis kaugele küll ei jõua.

Siis olid seal veel suhteliselt sarnased pundid Slide Fifty ja Evergreen86. Need tüübid teevad sellist muusikat, mida Ameerikas igas teises garaažis tehakse. Slide Fifty võib küll n-ö midagi saavutada, sest nad on ilusad poisid, kelle järele teismelised tüdrukud lausa tormi jooksevad, neil on head tutvused ja neis on just parajalt ülbust ja head enesehinnangut.

Veel olid seal Brides in Bloom ja Aides, aga ma ei viitsi rohkem kommenteerida.

Selle ürituse juures meeldis mulle väga see, et noored olid ise kõik bändid, tehnika, üritusloa jne jne organiseerinud/hankinud ja sponsoreid olid nad kah nii palju suutnud leida, et bändide tasud tulid kõik sponsoritelt. Tublid. Sellises väikeses linnas nagu Paide on vaja aktiivseid noori, et vähem aktiivsetel midagi teha oleks ;)

Vabandust

Vabandan kõigi nende ees, kellega lubasin homme tulla Ans. Andurit Paidesse kuulama. Ma ei saa kahjuks tulla - olen laupäeval ka tööl :(